Keeleseadus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
{{See artikkel| räägib kehtivast ja varasematest Eesti keeleseadustest; üldmõiste kohta vaata [[Keeleseadus (üldmõiste)]]}}
'''Keeleseadus''' (lühend '''KeeleS''') on [[Eesti|Eesti Vabariigi]] seadus, mille eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta [[Eesti keel|eesti keelt]], tagada eesti keele kasutamine peamise [[suhtluskeel]]ena kõikides avaliku elu valdkondades ning reguleerida [[võõrkeel]]te kasutamise tingimusi [[ametiasutus]]tes.
Praegune keeleseadus võeti vastu 23. veebruaril 2011 ==Eesti keel riigikeelena==
14. rida ⟶ 16. rida:
===1989. aasta Eesti NSV keeleseadus===
[[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|
18. jaanuaril 1989
===1995. aasta keeleseadus===
Kuna paljud õigusvaldkonna asjatundjad ei pidanud okupatsiooni ajal kehtestatud seadusi legitiimseteks, võeti 1995. aasta 21. veebruaril vastu uus keeleseadus, mis jõustus sama aasta 1. aprillil. Uue keeleseadusega kaotati vene keele eristaatus ning kehtestati isikute õigus kasutada asjaajamisel eesti keelt
Erinevalt 1934. aastast tunti pärast Nõukogude okupatsiooni vajadust panna rõhku ka eesti keele säilitamisele. 1995. aasta keeleseaduses olid võõrkeelte, sealhulgas vähemuskeelte kasutamise reguleerimisele lisaks kirjas ka eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kodakondsuse taotlejatele, [[avalik teenistuja|avalikele teenistujatele]] ning isikutega tööalaselt suhtlevatele töötajatele, eesti keele oskuse hindamine [[eesti keele tasemeeksam]]il, tasemeeksamitele suunamine ja [[eesti keele tasemetunnistus]]te kehtetuks tunnistamine, ning seaduses sätestatu riiklik järelevalve.
25. rida ⟶ 27. rida:
1934. aasta keeleseaduses olid vähemusrahvused ja -keeled olnud nimeliselt fikseeritud ([[Saksa keel|saksa]], [[Vene keel|vene]] ja [[Rootsi keel|rootsi]]), kuid 1995. aasta keeleseaduses ei olnud vähemuskeeled enam loendatud. Lisaks kaotati 1934. aasta seadusega kehtinud õigus pöörduda nendes keeltes Eesti ametiasutustesse. Uue keeleseaduse kohaselt oli ametiasutusel õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde ning tõlke notariaalset kinnitamist. Ametnikuga suheldes võis võõrkeelt kasutada vaid poolte kokkuleppel ning tõlgi kasutamise vajadusel kohustus kulud katma eesti keelt mittevaldav isik, kui seadusega ei sätestatud teisiti.<ref name="VKS" />
Rahvusvaheliste suhete arenedes vajas keeleseadus peagi ajakohastamist ning seda hakati muutma ja täiendama. 1996. aastal lisati
1995. aasta keeleseadust muudeti kokku ligi 20 korda. Mitmed redaktsioonid olid nii mahukad, et seadus muutus raskesti mõistetavaks, mistõttu hakati
==Kehtiv keeleseadus==
[[Pilt:Esimene lumi peidab silte Tartus Lutsu tänaval, 26. oktoober 2012.jpg|pisi|Viidad eestikeelse teksti ja võõrkeelse tõlkega]]
Uus keeleseadus võeti vastu 23. veebruaril 2011
Erinevalt varasematest seadustest on 2011. aasta seaduses kirjas ka selle eesmärk, milleks on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades.<ref name="KeeleS" /> Seaduses määratletakse ka ametliku ja avaliku keelekasutuse mõiste ning sätestatakse, et ametlik keelekasutus (avaliku sektori asutuste dokumendid, sildid, viidad, veebilehed, teadaanded) peab olema eestikeelne ja vastama kirjakeele normile. Eestikeelsele tekstile võib lisada võõrkeelse tõlke, ent eestikeelne tekst peab olema esikohal.<ref name="KLSE" />
2011. aasta seadusega määratleti ka eesti keele erikujude ([[viipekeel]]e ja [[murdekeel]]e) mõiste ning sätestatati inimeste õigus neid kasutada. Näiteks võib murdekeele põlisel kasutusalal lisada eestikeelsele ametlikule tekstile tõlke murdekeelde.
==Järelevalve==
2011. aasta seadusega on varasemast üksikasjalikumalt sätestatud eesti keele oskus, selle hindamine ja kontrollimine. Keeleseaduses sätestatud nõuete täitmise riikliku järelevalve eest vastutab [[Keeleinspektsioon]]. Inspektsioon võib kontrollida eesti keele ja võõrkeelte kasutamist ning eesti keele oskuse ja eesti keele kasutamise nõuete täitmist ning tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud [[eesti keele täienduskoolitus]]t
# teha tasemeeksameid korraldava asutuse juhile ettepanek tunnistada avaliku teenistuja, töötaja või [[füüsilisest isikust ettevõtja]] eesti keele tasemetunnistus või enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistus teatud asjaoludel kehtetuks;
# teha tööandjale ettepanek lõpetada töötajaga tööleping või teha ettepanek vabastada avalik teenistuja ametikohalt, kui töötaja või avalik teenistuja ei oska eesti keelt nõutaval tasemel;
|