Keeleseadus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Marival (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib kehtivast ja varasematest Eesti keeleseadustest; üldmõiste kohta vaata [[Keeleseadus (üldmõiste)]]}}
 
'''Keeleseadus''' (lühend '''KeeleS''') on [[Eesti|Eesti Vabariigi]] seadus, mille eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta [[Eesti keel|eesti keelt]], tagada eesti keele kasutamine peamise [[suhtluskeel]]ena kõikides avaliku elu valdkondades ning reguleerida [[võõrkeel]]te kasutamise tingimusi [[ametiasutus]]tes. Kehtiv

Praegune keeleseadus võeti vastu 23. veebruaril 2011. aastal ning jõustus sama aasta 1. juulil.<ref name="KeeleS">[https://www.riigiteataja.ee/akt/131122015022?leiaKehtiv Keeleseadus] jõustunud 01.07.2011</ref>
 
==Eesti keel riigikeelena==
14. rida ⟶ 16. rida:
 
===1989. aasta Eesti NSV keeleseadus===
[[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|ENSVEesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi]] juurde moodustati 1980. aastate lõpus eesti keele staatuse töögrupp. Töögrupi juht juht [[Enn Põldroos]] koos keeleteadlase [[Mati Hint|Mati Hindiga]] olid ühed aktiivsemad uue keeleseaduse väljatöötamise eestvedajaid. Keeleseaduse toetuseks laekus Eesti NSV Ülemnõukogule ka 306 552 allkirja.
 
18. jaanuaril 1989. aastal võeti vastu Eesti NSV keeleseadus, mis kuulutas eesti keele taas riigikeeleks. Seadusega sätestati eestikeelse asjaajamise ja suhtlemise õigus, kuid tagati ka venekeelse asjaajamise ja suhtlemise võimalus. Vene keele eristaatust põhjendati üleliidulise suhtlemise vajadusega. Uue keeleseaduse tähtsaim säte oli, et ka venekeelsed asutused pidid tagama eesti keele kasutamise võimaluse. Seadusega kehtestati eesti keele oskuse nõue kõikidele üksikisikutega suhtlevatele isikutele, nagu juhtivtöötajad, riigiasutuste, ühiskondlike organisatsioonide, õigussüsteemi, korrakaitse- ja järelevalveorganite töötajad, meditsiinitöötajad, ajakirjanikud, teenindajad ja kaubandustöötajad ning side- ja päästetöötajad. Juhtivtöötajatele kehtestati nõue suhelda alluvaga viimase valitud keeles, teenindaja pidi suutma suhelda kliendiga kliendi valitud keeles. Seadus sätestas ka, et isiku keelevaliku tõkestamine ja halvustamine on keelatud ja õigusaktides ette nähtud juhtudel karistatav. 1989. aasta keeleseadus jäi kehtima ka peale [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemist]], kuni uue seaduse vastu võtmisenivastuvõtmiseni 1995. aastal.<ref name="KLSE" />
 
===1995. aasta keeleseadus===
Kuna paljud õigusvaldkonna asjatundjad ei pidanud okupatsiooni ajal kehtestatud seadusi legitiimseteks, võeti 1995. aasta 21. veebruaril vastu uus keeleseadus, mis jõustus sama aasta 1. aprillil. Uue keeleseadusega kaotati vene keele eristaatus ning kehtestati isikute õigus kasutada asjaajamisel eesti keelt ningja saada eestikeelset teavet. Erinevalt varasematest seadustest sätestati ka, et [[kaitsejõud]]ude [[teenistuskeel|teenistus]]- ja [[käskluskeel]] on eesti keel.<ref name="VKS">[https://www.riigiteataja.ee/akt/28746 1995. aasta keeleseadus]</ref> Eraettevõtete sisemise töökorralduse keelt keeleseadusega ei reguleeritud, kuid seadusesseseadusse lisati säte, mille kohaselt võib eraettevõtete eesti keele kasutamist reguleerida juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides, mille alla kuulusid [[ühiskondlik turvalisus]], [[avalik kord]], [[avalik haldus]], [[rahvatervis]], [[tervisekaitse]], [[tarbijakaitse]] ja [[tööohutus]].<ref name="ER" />
 
Erinevalt 1934. aastast tunti pärast Nõukogude okupatsiooni vajadust panna rõhku ka eesti keele säilitamisele. 1995. aasta keeleseaduses olid võõrkeelte, sealhulgas vähemuskeelte kasutamise reguleerimisele lisaks kirjas ka eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kodakondsuse taotlejatele, [[avalik teenistuja|avalikele teenistujatele]] ning isikutega tööalaselt suhtlevatele töötajatele, eesti keele oskuse hindamine [[eesti keele tasemeeksam]]il, tasemeeksamitele suunamine ja [[eesti keele tasemetunnistus]]te kehtetuks tunnistamine, ning seaduses sätestatu riiklik järelevalve.
25. rida ⟶ 27. rida:
1934. aasta keeleseaduses olid vähemusrahvused ja -keeled olnud nimeliselt fikseeritud ([[Saksa keel|saksa]], [[Vene keel|vene]] ja [[Rootsi keel|rootsi]]), kuid 1995. aasta keeleseaduses ei olnud vähemuskeeled enam loendatud. Lisaks kaotati 1934. aasta seadusega kehtinud õigus pöörduda nendes keeltes Eesti ametiasutustesse. Uue keeleseaduse kohaselt oli ametiasutusel õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde ning tõlke notariaalset kinnitamist. Ametnikuga suheldes võis võõrkeelt kasutada vaid poolte kokkuleppel ning tõlgi kasutamise vajadusel kohustus kulud katma eesti keelt mittevaldav isik, kui seadusega ei sätestatud teisiti.<ref name="VKS" />
 
Rahvusvaheliste suhete arenedes vajas keeleseadus peagi ajakohastamist ning seda hakati muutma ja täiendama. 1996. aastal lisati seadusesseseadusse Riigikogu ja kohaliku volikogu liikme eesti keele oskuse nõuded ning tühistati ärinimede eestikeelsuse nõue. Aastal 2000 piirati seaduse reguleerimisala, nii et eesti keele oskuse nõue kehtis vaid avalikes huvides tegutsevatele töötajatele (ühiskonna turvalisus, [[korrakaitse]], avalik haldus, rahvatervis, tervisekaitse, tarbijakaitse ja tööohutus). Samuti anti riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele õigus kasutada välissuhtluses ka kakskeelseid [[pitsat]]eid ja [[kirjaplank]]e. 2001. aastal tehtud redaktsiooniga taastati 1934. aasta seaduses olnud ametiasutustega võõrkeelse kirjaliku suhtlemise võimalus. Alates 2007. aastast lubatakse eestikeelsetele avalikele reklaamidele ja siltidele lisada tõlkeid võõrkeelde.
 
1995. aasta keeleseadust muudeti kokku ligi 20 korda. Mitmed redaktsioonid olid nii mahukad, et seadus muutus raskesti mõistetavaks, mistõttu hakati taaskord kavandama uue keeleseaduse vastu võtmistvastuvõtmist.<ref name="KLSE" />
 
==Kehtiv keeleseadus==
[[Pilt:Esimene lumi peidab silte Tartus Lutsu tänaval, 26. oktoober 2012.jpg|pisi|Viidad eestikeelse teksti ja võõrkeelse tõlkega]]
Uus keeleseadus võeti vastu 23. veebruaril 2011. aastal ning see jõustus sama aasta 1. juulil. Seaduse sisu kattub suuremal määral vana keeleseadusega, kuna 2011. aasta seaduse moodustavad peamiselt 1995. aasta seadus ningja selle arvukad redaktsioonid, mida on ajakohastatud ja täiendatud, ning mis on uues seaduses koondatud ja selgemalt sõnastatud. Samaks on jäänud seaduse üldpõhimõtted, mis on suunatud eesti keele kaitsele ja arendamisele.
 
Erinevalt varasematest seadustest on 2011. aasta seaduses kirjas ka selle eesmärk, milleks on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades.<ref name="KeeleS" /> Seaduses määratletakse ka ametliku ja avaliku keelekasutuse mõiste ning sätestatakse, et ametlik keelekasutus (avaliku sektori asutuste dokumendid, sildid, viidad, veebilehed, teadaanded) peab olema eestikeelne ja vastama kirjakeele normile. Eestikeelsele tekstile võib lisada võõrkeelse tõlke, ent eestikeelne tekst peab olema esikohal.<ref name="KLSE" />
olema eestikeelne ja vastama kirjakeele normile. Eestikeelsele tekstile võib lisada võõrkeelse tõlke, ent eestikeelne tekst peab olema esikohal.<ref name="KLSE" />
 
2011. aasta seadusega määratleti ka eesti keele erikujude ([[viipekeel]]e ja [[murdekeel]]e) mõiste ning sätestatati inimeste õigus neid kasutada. Näiteks võib murdekeele põlisel kasutusalal lisada eestikeelsele ametlikule tekstile tõlke murdekeelde. KeeleseadusesseKeeleseadusse lisati esimest korda säte, et riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude (murdekeele) kaitset, kasutamist ja arendamist.<ref name="KeeleS" />
 
==Järelevalve==
2011. aasta seadusega on varasemast üksikasjalikumalt sätestatud eesti keele oskus, selle hindamine ja kontrollimine. Keeleseaduses sätestatud nõuete täitmise riikliku järelevalve eest vastutab [[Keeleinspektsioon]]. Inspektsioon võib kontrollida eesti keele ja võõrkeelte kasutamist ning eesti keele oskuse ja eesti keele kasutamise nõuete täitmist ning tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud [[eesti keele täienduskoolitus]]t läbiviivaläbi viiva täienduskoolitusasutuse pidaja tegevuse vastavust keeleseaduse nõuetele. Inspektsioonil on järelevalve teostamisel õigus:
# teha tasemeeksameid korraldava asutuse juhile ettepanek tunnistada avaliku teenistuja, töötaja või [[füüsilisest isikust ettevõtja]] eesti keele tasemetunnistus või enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistus teatud asjaoludel kehtetuks;
# teha tööandjale ettepanek lõpetada töötajaga tööleping või teha ettepanek vabastada avalik teenistuja ametikohalt, kui töötaja või avalik teenistuja ei oska eesti keelt nõutaval tasemel;