Püha Liit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=aprill}}
[[Image:Holy Alliance.png|thumb|Püha Liidu asutanud riigid. Riigipiirid aastast 1840.
----
5. rida ⟶ 6. rida:
{{legend|#90A3EF| [[Venemaa Keisririik]]}}
]]
'''Püha Liit''' ([[saksa keel]]es ''Heilige Allianz'', [[vene keel]]es ''Священный союз''; tuntud ka nimega Suur Liit ehk ''Grand Alliance'') oli [[Monarhia|monarhistlike]] [[Jõudude tasakaal Euroopas|Euroopa suurvõimude]] koalitsioon, kuhu kuulusid [[Venemaa Keisririik|Venemaa]], [[Austria Keisririik|Austria]] ja [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]].

Liit loodi tsaar [[Aleksander I]] initsiatiivil pealepärast [[Napoleon I|Napoleoni]] lõplikku kaotust ning seeliidu asutamine allkirjastati [[1815]]. aasta [[26. september|26. septembril]] [[Pariis]]is.<ref>[http://www.newadvent.org/cathen/07398a.htm Holy Alliance], ''Catholic Encyclopedia''.</ref>
 
==Asutamine==
Näilikult moodustati allianss selleks, et sisendada Euroopa poliitilises elus kristlikke väärtusi ja kuningate jumaliku õiguse põhimõtet – nagu selle poole pürgis tsaar Aleksander I oma nõuandja [[Barbara von Krüdener]]i mõjutusel. Umbes kolm kuud pealepärast [[Viini kongress]]i lõppakti tõotasid [[Vene Õigeusu Kirik|õigeusklik]] Venemaa monarh, [[Katoliiklus|katoliiklik]] Austria monarh ning [[Protestantlus|protestandist]] Preisimaa monarh käituda põhimõtte "õiglus, armastus ja rahu" järgi nii sise- kui ka välisküsimustes, et "põlistada ilmalikke institutsioone ning seada korda nende ebatäiuslikkus".
 
Vaatamata sellele üllale sõnastusele ei keeldunud liitu astumast mitte ainult [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]] (kuigi kuningas [[George IV]] kuulutas nõusolekut kui [[Hannoveri kuningriik|Hannoveri kuningas]]), vaid ka [[Kirikuriik|Paavstiriik]] ning islamiusku [[Osmanite riik|Ottomani impeerium]].
19. rida ⟶ 22. rida:
Viimased kohtumised paljastasid kasvava vastuseisu Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning seda eriti seoses [[Itaalia ühinemine|Itaalia ühinemise]], [[enesemääramisõigus]]e ja niinimetatud [[idaküsimus]]ega. Tavapäraselt arvestatakse, et tsaar Aleksander I surm aastal [[1825]] tähistab ka Püha Liidu korraliku toimimise lõppu. Pärast [[1830]]. aastal toimunud [[Juulirevolutsioon]]i läks ka Prantsusmaa oma teed.
 
Seega jäi alles Venemaa, Austria ja Preisimaa tuumik kui Kesk- ja Ida-Euroopa blokk, mis kogunes taaskordtaas selleks, et suruda maha [[1848]]. aasta revolutsioonid. Austria ja Venemaa liit lagunes viimaks [[Krimmi sõda|Krimmi sõjas]]: kuigi Venemaa oli aidanud maha suruda 1848. aasta revolutsiooni [[Ungari]]s, ei teinud Austria mitte midagi oma liitlase abistamiseks, kuulutas end neutraalseks ja koguni okupeeris pealepärast Venemaa taganemist [[1854]]. aastal [[Doonau]] -äärseid piirkondi. Selle tulemusena jäi Austria isolatsiooni, riigi juhtiv roll Saksa riikide seas vähenes ning kõik see kulmineerus kaotusega [[1866]]. aasta [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõjas]].
 
==Vaata ka==
29. rida ⟶ 32. rida:
{{Viited}}
 
==Lisalugemist==
==Täiendav kirjandus==
*{{cite book|last=Ghervas|first=Stella|title=Réinventer la tradition. Alexandre Stourdza et l'Europe de la Sainte-Alliance|publisher=Honoré Champion|year=2008|location=Paris|isbn=978-2-7453-1669-1}}
*{{cite book|last=Jarrett|first=Mark|title=The Congress of Vienna and its Legacy: War and Great Power Diplomacy after Napoleon|publisher=I. B. Tauris & Company, Ltd.|year=2013|location=London|isbn=978-1780761169}}