Briti impeerium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
64. rida:
[[Suured maadeavastused|Suurte maadeavastuste]] perioodil, [[15. sajand|15.]] ja 16. sajandil, avastasid [[Portugal]] ja [[Hispaania]] laialdasi territooriume väljaspool [[Euroopa]]t ning lõid suured ülemere [[impeerium]]id. Nende riikide edu kannustas ka Inglismaad, [[Prantsusmaa]]d ja [[Holland]]it oma kolooniate rajamisele [[Ameerika]]s ja [[Aasia]]s.<ref>[[#refFergusonEmpire2004|Ferguson (2004b)]], lk 2.</ref> 17. ja 18. sajandil toimunud mitmed Hollandi ja Prantsusmaa vahelised sõjad nõrgestasid neid niivõrd, et Inglismaa kuningriik (alates 1707. a [[Suurbritannia kuningriik]]) sai domineerivaks koloniaaljõuks [[Põhja-Ameerika]]s ja [[India]]s. Pärast [[Kolmteist kolooniat|kolmeteistk]]ümne koloonia kaotamist [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] järel 1783. aastal pööras [[Suurbritannia kuningriik]] oma tähelepanu [[Aafrika]]le, Aasiale ja [[Vaikne ookean|Vaiksele ookeanile]]. Järgnenud [[Napoleon]]i Prantsusmaa lüüasaamise järel sai Suurbritanniast peaaegu konkurentsitu suurjõud ning ta asutas uusi kolooniad üle kogu maailma. Mõned eurooplastega asustatud kolooniad said laialdasemad autonoomsed õigused ning mõnest moodustati dominioonid.
 
[[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigi]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] esiletõusuga kaotas Briti impeerium [[19. sajand]]i lõpuks oma juhtiva koha maailma majanduses. Järgnevad sõjalised ja majanduslikud pinged Suurbritannia ja Saksamaa keisririigi vahel olid peamisteks põhjusteks [[I maailmasõda|I maailmasõja]] puhkemisel. Sõda kurnas tugevalt Briti impeeriumi ning kuigi selle mõõtmed saavutasid oma suurima ulatuse vahetult pärast sõda, polnud impeerium enam kõikvõimas industriaalne ja sõjaline jõud. [[II maailmasõda|II maailmasõja]] ajal okupeeris [[Jaapan]] Suurbritannia [[Kagu-Aasia]] kolooniad, mis kahjustas impeeriumi prestiiži ja kiirendas selle langust, vaatamata liitlaste võidule sõja lõpus. India – kõige väärtuslikum ja rahvarohkem impeeriumi koloonia – saavutas [[iseseisvus]]e kaks aastat pärast sõja lõppu.
 
II maailmasõja lõpu järel sai alguse ulatuslik Euroopa riikide [[dekolonisatsioon|dekoloniseerumine]] ning enamik Briti impeeriumi kolooniaid iseseisvus. Protsess lõppes [[Hongkong]]i üleandmisega [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigile]] 1997. aastal. Impeeriumi jäänukina on 14 [[Suurbritannia meretagused alad|meretagust territooriumi]] jäänud Suurbritannia hallatavaks. Paljud iseseisvunud kolooniad kuuluvad tänapäeval [[Rahvaste Ühendus]]se. Nendest 16 riiki tunnistavad Inglismaa kuningannat oma [[riigipea]]na.
122. rida:
 
== 1815–1914 ==
Ajavahemikus 1815–1914 laienes Briti impeerium ligi 26 miljoni ruutkilomeetri võrra ning tema rahvastik kasvas umbes 400 miljoni inimese võrra.<ref>[[#refParsons|Parsons (1999)]], lk 3.</ref> [[Napoleon]]i juhitud Prantsusmaa üle saavutatud [[Napoleoni sõjad|võidu]] järel puudus Briti impeeriumil tõsiseltvõetav rivaal rahvusvahelisel tasandil, v.a [[Suur mäng|vastasseis]] [[Venemaa keisririik|Venemaaga]] [[Kesk-Aasia]]s. <ref name="Porter 1998">[[#refOHBEv3|Porter (1998)]], lk 401.</ref> Maailmamerede valitsejana võtsid britid endale "globaalse politseiniku" rolli – brittide välispoliitika, mis sai hiljem tuntuks kui ''Pax Britannica''.<ref>[[#refOHBEv3|Porter (1998)]], lk 332.</ref> Lisaks oma kolooniatele kontrollis rahvusvahelises kaubanduses domineeriv Briti impeerium ka teiste riikide majandust (nt [[Hiina]], [[Argentina]], [[Siiam]]).<ref>[[#refOHBEv3|Porter (1998)]], lk 8.</ref> Briti impeeriumi aitas kontrollida ja kaitsta uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ([[aurulaev]]ad ja [[telegraafside]]) 19. sajandi teises pooles.<ref>[[#refDalziel2006|Dalziel (2006)]], lk 88–91.</ref>
 
=== Briti Ida-India Kompanii Aasias ===
[[Pilt:Destroying Chinese war junks, by E. Duncan (1843).jpg|pisi|Ida-India Kompanii aurik ''Nemesis'' hävitamas Hiina [[džonki]]sid [[Teine Cheunpi lahing|Teise Cheunpi lahingu]] käigus (1841)]]
[[Briti Ida-India Kompanii]] juhtis Briti impeeriumi laienemist Aasias. Kompanii väeüksused ühendasid esmalt oma jõud Kuningliku mereväega [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]] (1756–1763). Edaspidi jätkati koostööd väljaspool Indiat: Prantsuse vägede väljaajamine [[Egiptus]]est (1799),<ref>[[#refMori2014|Mori (2014)]], lk 178.</ref> [[Jaava]] saare vallutamine hollandlastelt (1811), [[Singapur]]i (1819) ja [[Melaka]] hõivamine ning [[Birma]] alistamine (1826).<ref>[[#refOHBEv3| name="Porter (1998)]], lk 401.<"/ref>
 
Kompanii juhtis oma India baasidest väga tulutoovat [[oopium]]i eksportimist Hiinasse alates 1730. aastatest. See illegaalne kaubandus ([[Qingi dünastia]] keelas selle 1729) aitas vähendada Suurbritannia väliskaubanduse puudujääki, mida põhjustas suures koguses [[Tee (jook)|tee]] importimine Hiinast.<ref>[[#refMartin2007|Martin (2007)]], lk 146–148.</ref> Aastal 1839 konfiskeerisid Hiina võimud [[Guangzhou|Cantonis]] ligi 1200 tonni oopiumi, misjärel otsustas Briti impeerium Hiinat rünnata. [[Esimene oopiumisõda|Esimese oopiumisõja]] tulemusena vallutasid britid [[Hongkongi saar]]e.<ref>[[#refJanin1999|Janin (1999)]], lk 28.</ref>
190. rida:
1950. aastatel saavutasid iseseisvuse kolm Briti impeeriumi kolooniat – [[Sudaan]], [[Ghana|Briti Kullarannik]] ja Malaisia Föderatsioon.<ref>[[#refLloyd1996|Lloyd (1996)]], lk 427–433.</ref> 1960. aastatel kiirenes dekolonisatsioon veelgi. Suurbritannia soov oli vältida seejuures samalaadseid sõdu, nagu Prantsusmaa pidas [[Alžeeria]]s.<ref>[[#refLouis2006|Louis (2006)]], lk 46.</ref> 1968. aastaks olid kõik Briti Aafrika kolooniad (v.a [[Lõuna-Rodeesia]]) iseseisvunud. Brittide väljatõmbumine Ida- ja Lõuna-Aafrikast ei kulgenud seejuures rahumeelselt. [[Keenia]] iseseisvusele eelnes kaheksa aastat kestnud Mau Mau ülestõus. [[Rodeesia]]s puhkes iseseisvuse väljakuulutamisel (1965) kodusõda, mis kestis aastani 1979. Koloonia iseseisvumisel (1980) moodustati [[Zimbabwe]] riik.<ref>[[#refJames2001|James (2001)]], lk 618–621.</ref>
 
Aastal 1960 iseseisvus [[Küpros]] Briti võimu alt sissisõja tulemusena, kuigi brittidele jäid saarel kaks sõjaväebaasi ([[Akrotiri ja Dhekelia]]). <ref>[[#refSpringhall2001|Springhall (2001)]], lk 100–102.</ref> Suurem osa Briti Kariibi mere kolooniatest iseseisvusid pärast [[Lääne-India Föderatsioon]]i lagunemist, kui viimasest astusid välja [[Jamaica]] (1961) ja [[Trinidad ja Tobago]] (1962).<ref name="knight14">[[#refKnight1989|Knight & Palmer (1989)]], lk 14–15.</ref> [[Barbados]] saavutas iseseisvuse 1966 ja ülejäänud Kariibi mere asumaad iseseisvusid 1970.–1980. aastatel, kuid [[Anguilla]] ning [[Turks ja Caicos]] otsustasid juba saavutatud suveräänsusest loobuda ja jääda [[Suurbritannia meretagused alad|Suurbritannia meretaguseks alaks]].<ref>[[#refClegg2005|Clegg (2005)]], lk 128.</ref> [[Briti Neitsisaared]],<ref>[[#refLloyd1996|Lloyd (1996)]], lk 428.</ref> [[Kaimanisaared]] ja [[Montserrat]] otsustasid jääda Suurbritanniaga seotuks.<ref>[[#refJames2001|James (2001)]], lk 622.</ref> [[Guyana]] iseseisvus 1966 ja [[Belize]] 1981. Viimase territoriaalne vaidlus [[Guatemala]]ga jäi seejuures lahendamata.<ref>[[#refLloyd1996|Lloyd (1996)]], lk 401, 427–429.</ref>
 
Briti asumaad Vaikses ookeanis saavutasid sõltumatuse 1970. aastatel, alustades [[Fidži]]ga (1970) ja lõpetades [[Vanuatu]]ga 1980. Viimase pikaleveninud iseseisvusprotsess oli tingitud poliitilisest konfliktist saare inglis- ja prantsuskeelse elanikkonna vahel (saart haldasid britid ja prantslased koos).<ref>[[#refMacdonald1994|Macdonald (1994)]], lk 171–191.</ref>
213. rida:
<ref name="countriesquest">{{netiviide | URL = http://www.countriesquest.com/africa/egypt/history/british_protectorate.htm| Pealkiri = "History, British Protectorate"| Väljaanne = www.countriesquest.com| Kasutatud = 24.05.2017| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="GT-DEX-2006-33">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/magazine/4757181.stm|title=What's a little debt between friends?|publisher=BBC News|date=10. mai 2006|}}</ref>
<ref name="Partition">[http://www.newyorker.com/magazine/2015/06/29/the-great-divide-books-dalrymple William Dalrymple (2015) The Great Divide. The violent legacy of Indian Partition.] www.newyorker.com</ref>
<ref name="un1947">[http://www.un.org/Depts/dpi/palestine/ch2.pdf The plan of partition and end of the British Mandate (pdf)] www.un.org</ref>
<ref name="Brunei">[http://www.bbc.com/news/world-asia-pacific-12990058 Brunei country profile] www.bbc.com</ref>
<ref name="webs">[http://webs.bcp.org/sites/vcleary/modernworldhistorytextbook/imperialism/section_6/suezcanal.html The Suez Canal and the British Conquest of Egypt] webs.bcp.org</ref>
218. rida ⟶ 220. rida:
<ref name="history-suez">[http://www.history.com/topics/cold-war/suez-crisis Suez Crisis] www.history.com</ref>
<ref name="Gurtov">Melvin Gurtov, ''Southeast Asia tomorrow'', Baltimore: The Johns Hopkins Press, 1970, lk 42</ref>
<ref name="BBC-Empire-End">{{cite web|url=http://www.bbc.co.uk/history/british/modern/endofempire_overview_07.shtml|title=Britain, the Commonwealth and the End of Empire|publisher=BBC News|accessdate=6. juuni 2017}}</ref>
<ref name="un1947">[http://www.un.org/Depts/dpi/palestine/ch2.pdf The plan of partition and end of the British Mandate (pdf)] www.un.org</ref>
<ref name="Partition">[http://www.newyorker.com/magazine/2015/06/29/the-great-divide-books-dalrymple William Dalrymple (2015) The Great Divide. The violent legacy of Indian Partition.] www.newyorker.com</ref>
}}
</div>