Erinevus lehekülje "Araali meri" redaktsioonide vahel

Lisatud 117 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine
P (pisitoimetamine)
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:Survey of the Sea of Aral 1853.jpg|pisi|Araali mere kaart aastast 1853.]]
 
=== Vanus ===
 
== Kalafauna ==
[[Pilt:Acipenser nudiventris.jpg|pisi|Šipp oli Araali mere kõige hinnatum kala.]]
[[Pilt:Platichthys flesus 1.jpg|pisi|1950. aastate lõpus Araali merre introdutseeritud [[lest]] kohanes seal üsna hästi.]]
[[Pilt:Silakka.jpg|pisi|1950. aastatel Läänemerest sissetoodud [[räim]] elab Väike-Araalis tänaseni.]]
Araali mere kalafauna on ajalooliselt olnud küllaltki väikese mitmekesisusega. Sinna kuulus veidi üle 20 [[Liik (bioloogia)|liigi]], kellest enamus olid [[karplased|karplaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]]. See on seotud järve geoloogilise ajalooga, mille jooksul on veetase ja soolsus järves suurel määral kõikunud. Esindatud liigid olid enamasti rohkearvulised [[siirdekalad]], kes kudesid nii Amudarja ja Sõrdarja [[ülemjooks]]ul kui ka [[delta]]des. Näiteks [[šipp|šipi]] kudemisteekonna pikkuseks oli ligi 2600 &nbsp;km. Araali mere basseinis elutses ka mitmeid [[endeem]]seid kalade alamliike.<ref name="ecoregion"/>
 
[[Pärismaine elustik|Pärismaiste]] liikide hulka kuulusid:<ref name="ecoregion"/><ref name="Jiaguo"/>
 
== Kliima ==
Järve põhjaosas valitseb [[mandriline paraskliima]], lõunaosas aga [[lähistroopiline mandriline kliima]]. [[Aastane õhutemperatuuri amplituud]] on 33–36 &nbsp;°C.<ref name="kungrad"/> Suvi saabub, kui [[õhutemperatuur]] kerkib päeval üle 20 &nbsp;°C ja kestab tavaliselt 100–105 ööpäeva. Suved on piirkonnas tavaliselt kuumad ja kuivad, maksimaalne õhutemperatuur järve lõunaregioonis on ulatunud +39 &nbsp;°C-ni.<ref name="centralasia"/> [[Juuli keskmine õhutemperatuur]] on +26...+33 &nbsp;°C. Talvel on põhjaranniku lähedal [[jaanuari keskmine õhutemperatuur]] −10...–15 &nbsp;°C, lõunarannikul kohati kuni 0 &nbsp;°C. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on vahemikus 20–120 &nbsp;mm. Veetemperatuur veepinna lähedal on suvel kuni 26–30 &nbsp;°C.<ref name="kungrad"/> [[Jää]] hakkab järve põhja- ja kirderanniku lähedal moodustuma novembri teises dekaadis. Novembri lõpuks ilmuvad esimesed jääkirmed ka lõunaranniku lähedal. Jääkate on kõige ulatuslikum veebruari keskel, kuid veebruari lõpus hakkab jää järve lõunaosas lagunema ning see protsess on tavaliselt küllaltki intensiivne. Jääd esineb järvel keskmiselt 4–5 kuul aastas.<ref name="tapemark"/>
 
Järve intensiivse kuivamise tõttu on muutunud ka seda ümbritsevate alade kliima rohkem kontinentaalsemaks. [[Suhteline õhuniiskus]] on langenud kevadel ja suvel keskmiselt kuni 9%. Pikenenud on nii suve- kui ka talveperiood. Kevad saabub 7 ja sügis 12–13 päeva hiljem. [[Vegetatsiooniperiood]] on lühenenud 10–12 päeva võrra. Oluliselt on kasvanud sademeteta päevade arv.<ref name="centralasia"/>
== Veemahu vähenemine ja soolsuse suurenemine ==
=== Veemahu vähenemine ===
[[Pilt:Aral Sea Bed.jpg|pisi|Endine järvepõhi.]]
[[Pilt:Cotton field ferghana.JPG|pisi|Laialdane [[puuvill]]a põldude niisutamine on saanud Araali merele saatuslikuks.]]
[[Pilt:AralskHarbor.jpg|pisi|[[Aral (Kasahstan)|Arali]] endise sadama asukoht 2003. aastal.]]
 
Araali merd toitvate jõgede keskmine [[vooluhulk]] on Amudarjal 75 ja Sõrdarjal 37 &nbsp;km<sup>3</sup> aastas (kahe peale kokku 112 &nbsp;km<sup>3</sup>/a). Sõltuvalt [[sademete hulk|sademete hulgast]] ja [[õhutemperatuur]]ist võib aastane jõgede vooluhulk erineda 15–21%. Kuna Araali merd toitvate jõgede vesikonnas on traditsiooniliselt vett kasutatud põldude niisutamiseks, siis sõltub järve veetase otseselt ärakasutatavast veehulgast.<ref name="Dukhovny"/>
 
Kuni 1950. aastateni kasutati kahe suurema jõe vooluhulgast niisutamiseks 29–33 &nbsp;km<sup>3</sup>/a. 1950. aastatel suurendati niisutavate põldude pindalasid ja ehitati [[veehoidla]]id, mistõttu suurenes ärajuhitava vee hulk 35–42 &nbsp;km<sup>3</sup>/a. Sel perioodil esinev suurem sademete hulk kompenseeris puudujäägi, mistõttu järvevee tase püsis veel stabiilsena. Alates 1961. aastast algas aga järsk veerežiimi muutuste periood. Kasutatava vee hulk tõusis 70–75 &nbsp;km<sup>3</sup>/a, mis ei tasakaalustanud enam [[aurumine|aurumist]] ning veetase hakkas järves pidevalt langema. Ajavahemikus 1971–1980 jõudis aastas järve vaid keskmiselt 10% jõgede vooluhulgast ning mõnel kuivemal aastal ei jõudnud järve mööda jõgesid üldse vett.<ref name="Dukhovny"/> 1970.–1980. aastatel ulatus vee puudujääk aastas keskmiselt üle 30 &nbsp;km<sup>3</sup>, mistõttu langes veetase sel perioodil eriti kiires tempos.<ref name="disaster"/> Sõrdarja vesi praktiliselt ei jõudnud järveni aastatel 1974–1986, Amudarja vesi aga aastatel 1982–1983, 1985–1986 ja 1989.<ref name="Izrayel"/>
 
Alates [[1960. aastad|1960. aastatest]] on Araali mere pindala seoses veemahu kahanemisega pidevalt ja kiires tempos vähenenud. Järve pindala on tänapäeval üle viie korra väiksem, kui möödunud sajandi keskel.<ref name="disaster"/>
 
==Suur-Araal ja Väike-Araal==
[[Pilt:Aralzee.jpg|pisi|Suur- ja Väike-Araal aastatel 1989 ja 2003.]]
[[Pilt:AralSea A20081005.jpg|pisi|Satelliidifotol on näha, et Suur-Araali idaosa on 2008. aasta oktoobris praktiliselt ära kuivanud.]]
 
Seoses veemahu pideva kahanemisega jagunes Araali meri aastatel 1985–1986 kaheks – [[Suur-Araal]]iks ja [[Väike-Araal]]iks, mis ei ole omavahel ühenduses. Järvevee tase oli selleks ajaks langenud alates 1960. aastast ligi 12 meetrit.<ref name="Dukhovny"/>
[[Niisutuskanal]]eid hakati laialdaselt rajama [[1930. aastad|1930. aastatel]]. Paljud neist ehitati halvasti, nii et nad lasid vett läbi või lasksid veel ära aurata. Veekadu kanalitest oli suurem kui 50%. Praegugi on kõigest 12% Usbekistani niisutuskanalite kogupikkusest veekindel.<ref name="ngrani"/>
 
1960. aastaks oli suurem osa Araali merre suubuvate jõgede veest juhitud järvest mööda. [[1960. aastad|1960. aastatel]] hakkas järv kokku kuivama. Ajavahemikus 1961–1970 langes veetase keskmiselt 20 &nbsp;cm aastas. [[1970. aastad|1970. aastatel]] oli veetaseme languse kiirus juba 50–60 &nbsp;cm aastas ja [[1980. aastad|1980. aastatel]] 80–90 &nbsp;cm aastas. Hoolimata sellest suurendati niisutusvee hulka: Amudarjast ja Sõrdarjast võetava vee maht kahekordistus ajavahemikus 1960–1980.<ref name="ngrani"/>
 
Järve kadumist nägid Nõukogude teadlased ette juba 1960. aastatel. [[1974]] avaldas [[NSVL Teaduste Akadeemia]] teenistusalaseks kasutamiseks brošüüri, milles väga täpselt prognoositi saabuvaid tagajärgi. Selles öeldi, et vee ohjeldamatu kulutamine puuvillapõldude niisutamiseks ei anna reaalset toodangu kasvu. Mere pindala vähenemise tõttu muutub kliima kontinentaalsemaks ning mere alt satub ümberkaudsetele aladele sool, mistõttu puuvill ei valmi. Looduslike tingimuste halvenemist saab korvata ainult [[pestitsiidid]]e massilise kasutamisega, mis aga toob kaasa kohalike elanike haigestumuse tõusu, kuid saake praktiliselt ei tõsta. Neid hoiatusi ei võetud kuulda.<ref name="marshruty"/>
 
==Järve praegune olukord==
[[Pilt:Aralsea tmo 2014231 lrg.jpg|pisi|Järv 2014. aastal.]]
[[Pilt:Aralship2.jpg|pisi|]]
 
Araali meri oli [[20. sajand|eelmise sajandi]] keskpaigani suuruselt neljas järv maailmas, kuid tänaseks on ta inimtegevuse tõttu oma veemahust kaotanud üle 90%.<ref name="4th"/> Järve ruumala oli 1960. aastal 1089 &nbsp;km<sup>3</sup>, 2011. aastal aga hinnanguliselt vaid 90 &nbsp;km<sup>3</sup>.<ref name="disaster"/> [[NASA]] satelliidifotolt on näha, et 2011. aastaks on järv jagunenud 3–4 väiksemaks järveks.
 
Kui 1960. aastal oli järve pindala 67 499 ruutkilomeetrit, siis 2011. aastal on pindala hinnanguliselt kahanenud 12 130 ruutkilomeetrile.<ref name="disaster"/> 2014. aasta augustis tehtud satelliidifotod näitasid, et Suur-Araal oli täielikult ära kuivanud. <ref>[http://www.spiegel.de/wissenschaft/natur/aralsee-ostbecken-erstmals-seit-mittelalter-ausgetrocknet-a-994012.html Satellitenbild der Woche: Ostbecken des Aralsees erstmals seit Mittelalter trocken], Spiegel Online, 27.09.2014</ref>
 
Väike-Araali püütakse säilitada. Oktoobris [[2003]] teatas Kasahstani valitsus plaanist rajada [[betoon]]ist [[tamm (ehitis)|tamm]] Araali mere kahe poole vahele, et tõsta Väike-Araali veetaset ja vähendada selle soolsust. Tamm valmis 2005. aastal ja on varustatud [[lüüs]]iga, mille abil saab üleliigset vett lasta Suur-Araali. Aasta pärast tammi valmimist tõusis Väike-Araali veetase 8 meetri võrra – 38 meetrile – ning selle pindala on suurenenud 30% võrra.<ref name="NYTimes1"/>
 
Suur-Araal on rahanappuse tõttu saatuse hooleks jäetud. Selle kuivamisel on jäänud järele hiiglaslikud pragunenud soolatasandikud, millelt tugevad tuuled kannavad soola, liiva ja tolmu segu kuni 500 &nbsp;km, teistel andmetel kuni 1500 &nbsp;km <ref name="marshruty"/> kaugusele. Soola- ja tolmutormid mõjutavad kogu Araali mere ümbruskonda, kuid kõige rohkem kannatab põhja- ja kirdetuulte tõttu Amudarja jõe delta.<ref name="disaster"/> Piirkonnas muutuvad talved külmemaks ja suved kuumemaks. Nende tagajärgede leevendamiseks püütakse muuhulgas istutada endisse merepõhja [[saksauul]]e.<ref name="newswire"/>
 
Araali mere ja seda toitvate jõgede [[delta]]de [[ökosüsteem]]id on peaaegu hävinud. Põhjuseks on suurelt osalt soolsuse tunduv tõus. Kõige rohkem on kannatanud Amudarja jõe delta. Sõrdarja delta on paremini vastu pidanud, kuid kahjustused on siiski märkimisväärsed.<ref name="disaster"/>
 
Seoses Araali mere kahanemisega alanes ka ümbruskonna [[põhjavesi|põhjavee]] tase, mis kiirendas kõrbestumise protsessi. 1990. aastate keskel kasvasid järve rannikupiirkonnas küllusliku roheluse (puud ja põõsad) asemel [[halofüüdid|halofüütide]] ja [[kserofüüdid|kserofüütide]] rühmad. Seejuures lahkusid nendelt aladelt umbes pooled väikeimetajatest ja lindudest. Kliima muutus ligi 100 &nbsp;km kaugusel järve endisest kaldajoonest. Suved muutusid kuumemaks ja talved külmemaks, vähenes suhteline õhuniiskus ja sademete hulk.<ref name="ecocollaps"/>
 
===Saastatus===
Järve suunatakse pidevalt põldude niisutamisest ülejäänud vett, millesse satuvad [[väetis]]ed, [[pestitsiid]]id ja mitmesugused muud [[põllumajandus]]es kasutatavad kemikaalid. Samuti on kuivale jäänud Araali mere põhi saastunud. Sellist territooriumi on kokku ligi 54 000 &nbsp;km<sup>2</sup>.<ref name="bigpicture"/>
 
Elanikud kannatavad mageveepuuduse all. [[Põhjavesi|Põhjavett]] ei saa juua, sest see on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega. Peale selle on elanikel muidki tervist ohustavaid probleeme, sest taganenud merest on järele jäänud hiigeltasandikud, mis on kaetud soolade ([[naatriumvesinikkarbonaat]], [[naatriumkloriid]], [[naatriumsulfaat]]<ref name="bigpicture"/>) ja mürgiste ainetega. Tuul kannab need mürgise tolmuna ümberkaudsetele aladele kuni sadade kilomeetrite kaugusele. Kosmosefotodel võib näha soolatolmu "keeli" Kasahstani, Usbekistani ja [[Türkmenistan]]i territooriumil. Soolakõrbed on moodustunud ka kunagistele puuvillaistandustele Amudarja ja Sõrdarja alamjooksul. Araali mere äärsete alade elanikel esineb tihti teatud [[vähktõbi|vähktõve]] vorme ([[söögitoruvähk]]) ja kopsuhaigusi, samuti muid haigusi ([[sapikivitõbi]], [[gastriit]], allergilised ja geneetilised haigused).<ref name="marshruty"/>
 
== Bioloogiarelvade katsetamine Vozroždenije saarel ==
[[Pilt:Kantubek.jpg|pisi|Laboratooriumi asukoht.]]
 
[[Vozroždenije poolsaar|Vozroždenije saar]] valiti biorelvade katsetamiseks mitmel põhjusel. Saar oli väike ja eraldatud, suveperioodil valitseb piirkonnas kuiv ja kuum kliima. Maapinna temperatuurid võivad selles regioonis tõusta kuni 60 &nbsp;°C, mis vähendavad oluliselt patogeensete mikroorganismide ellujäämise ja levimise tõenäosust.<ref name="globalsecurity"/>
 
Esimesed [[biorelv]]astuse katsetused tehti saarel aastatel 1936–1937.<ref name="globalsecurity"/><ref name="meteocenter"/> Relvaprogrammi otsustati jätkata 1952. aastal ning 1954. aastaks valmis [[NSV Liit|NSV Liidu]] suurim biorelva katsetuste [[polügoon]], kus kasutati bioloogiarelvade komponendina baktereid, mis tekitasid järgmisi haigusi: [[katk]], [[Siberi katk]], [[tulareemia]], [[Q-palavik]], [[brutselloos]] jt. Katsealusteks olid [[rott|rotid]], [[merisiga|merisead]] ja [[paavian]]id. Samuti toodi saarele hobuseid, kelle verd kasutati surmavate viiruste paljundamisel. Loomade laibad maeti saarele.<ref name="meteocenter"/>
 
== Majandus ==
[[Pilt:Moynaq Boats.jpg|pisi|[[Mo‘ynoq]]is kuivale jäänud kalalaevad.]]
 
=== Kalatööstus ===
 
=== Gaasimaardla ===
Usbekistani territooriumil on kuivanud Araali mere basseinist leitud [[maagaas]]i [[maardla]], mille varude suuruseks on hinnatud 65 miljonit tonni.<ref name="koreatimes"/> Maardla varude uurimistööde ja maagaasi ammutamisega (üle 3 &nbsp;km sügavuselt) tegeleb 2005. aastal <ref name="registan"/> loodud rahvusvaheline [[konsortsium]], kuhu kuuluvad ettevõtted Usbekistanist, [[Venemaa]]lt, [[Hiina]]st, [[Malaisia]]st ja [[Lõuna-Korea]]st.<ref name="koreatimes"/>
 
== Araali meri kultuuris ==
<ref name="kungrad">{{netiviide|URL = http://kungrad.com/aral/seahist/isshez/isshez2/|Pealkiri = "Арал, который мы потеряли"|Autor =|Väljaanne = kungrad.com|Kasutatud = 19.10.2011|Keel = vene}}</ref>
<ref name="oceanography">Peter O. Zavialov. ''Physical Oceanography of the Dying Aral Sea''. Springer, 2005. ISBN 978-3540228912.</ref>
<ref name="ecoregion">{{netiviide|URL= http://www.feow.org/ecoregion_details.php?eco=629|Pealkiri = "Aral Sea Drainages"
|Väljaanne = www.feow.org|Kasutatud = 26.10.2011|Keel = inglise}}</ref>
<ref name="Jiaguo">Qi, Jiaguo; Evered, Kyle T. (Eds.) "Environmental Problems of Central Asia and their Economic, Social and Security Impacts". Springer, 2008. ISBN 978-1-4020-8958-9.</ref>
<ref name="nationalgeographic">{{netiviide|URL= http://news.nationalgeographic.com/news/2010/04/100402-aral-sea-story/|Pealkiri = "Aral Sea Recovery?"|Väljaanne = news.nationalgeographic.com|Kasutatud = 26.10.2011|Keel = inglise}}</ref>
<ref name="centralasia">{{netiviide|URL = http://www.centralasia-travel.com/ru/countries/uzbekistan/sights/aral_sea|Pealkiri = "Аральское море"|Autor =|Väljaanne = www.centralasia-travel.com|Kasutatud = 24.10.2011|Keel = vene}}</ref>
<ref name="tapemark">{{netiviide|URL = http://tapemark.narod.ru/more/04.html|Pealkiri = "Моря СССР. Аральское море"|Autor =|Väljaanne = tapemark.narod.ru|Kasutatud = 24.10.2011|Keel = vene}}</ref>
<ref name="Izrayel">Izrayel’ YA, Anokhin YA. 1991. Issues of estimating the ecological, social and economic
consequences of the degradation of the natural environment in the near Aral region. In ''Monitoring the Natural Environment in the Basin of the Aral Sea,'' ed. LL Lentovskaya, pp. 4–6. Leningrad: Gidrometeoizdat (vene keeles)</ref>
<ref name="tapemark">{{netiviide|URL = http://tapemark.narod.ru/more/04.html|Pealkiri = "Моря СССР. Аральское море"|Autor =|Väljaanne = tapemark.narod.ru|Kasutatud = 24.10.2011|Keel = vene}}</ref>
<ref name="oceanology">{{netiviide|URL = http://wayback.archive.org/web/20110405094003/http://www.oceanology.ru/aral-sea-could-be-saved/|Pealkiri = "Аральское море спасти можно, но это никому не нужно"|Autor =|Väljaanne =|Aeg = 07.10.2009|Koht =|Väljaandja = www.oceanology.ru|Kasutatud = 13.10.2011|Keel = vene}}</ref>
<ref name="bio">{{netiviide|URL = http://bio.1september.ru/article.php?ID=200501704|Pealkiri = "Как пропало Синее море"|Autor = И.Б. ДАШКОВСКИЙ|Väljaanne = bio.1september.ru|Kasutatud = 19.10.2011|Keel = vene}}</ref>
<ref name="ngraniecoregion2">{{netiviide|URL = http://www.noviyegranifeow.comorg/archives/title/301ecoregion_details.php?eco=626|Pealkiri = "ГибельLower Аральского& моряMiddle Syr Darya"|Autor =|Väljaanne = www.noviyegranifeow.com|Aeg = okt-dets 2009|Koht =|Väljaandja =org|Kasutatud = 1726.10.2011|Keel = veneinglise}}</ref>
<ref name="oceanology">{{netiviide|URL = http://wayback.archive.org/web/20110405094003/http://www.oceanology.ru/aral-sea-could-be-saved/|Pealkiri = "Аральское море спасти можно, но это никому не нужно"|Autor =|Väljaanne =|Aeg = 07.10.2009|Koht =|Väljaandja = www.oceanology.ru|Kasutatud = 13.10.2011|Keel = vene}}</ref>
<ref name="kazakhstanlive">{{netiviide|URL = http://wayback.archive.org/web/20120324095229/http://www.kazakhstanlive.com/2.aspx?ProdID=15ac0d8e-667b-42ca-bf82-ac7b93a4be03&CatID=9f9f8034-6dd6-4f7e-adcf-0f6a7c0406d9&sr=100|Pealkiri = "From salt desert to sea water – Aral sea comes back"|Autor =|Väljaanne = www.kazakhstanlive.com|Kasutatud = 25.10.2011|Keel = vene}}</ref>
<ref name="ecocollapsngrani">{{netiviide|URL = http://ecocollapswww.runoviyegrani.com/zemlyaarchives/ischeznovenie-aralskogo-morya.htmltitle/301|Pealkiri = "ИсчезновениеГибель Аральского моря"|Autor =|Väljaanne = ecocollapswww.runoviyegrani.com|Aeg = okt-dets 2009|Koht =|Väljaandja =|Kasutatud = 2517.10.2011|Keel = vene}}</ref>
<ref name="marshruty">{{netiviide|URL = http://www.marshruty.ru/Places/PlaceContent.aspx?PlaceID=8ccc3a44-8413-436a-9930-8cc8a689dafc&ContentTypeID=11|Pealkiri = "Арал испил свою чашу до дна"|Autor = Михаил Бурлешин|Väljaanne = www.marshruty.ru|Aeg =|Koht =|Väljaandja =|Kasutatud = 17.10.2011|Keel = vene}}</ref>
<ref name="NYTimes1">{{netiviide|URL= http://www.nytimes.com/2006/04/05/world/asia/05iht-sea.html?_r=1|Pealkiri = "A vanished sea reclaims its form in Central Asia"|Väljaanne = www.nytimes.com|Kasutatud = 19.07.2010|Keel = inglise}}</ref>
<ref name="newswire">{{netiviide|URL = http://www.ens-newswire.com/ens/aug2008/2008-08-01-01.asp|Pealkiri = "The Kazakh Miracle: Recovery of the North Aral Sea"|Autor =|Väljaanne = www.ens-newswire.com|Kasutatud = 25.10.2011|Keel = inglise}}</ref>
<ref name="bigpictureecocollaps">{{netiviide|URL = http://bigpictureecocollaps.ru/?p=36415zemlya/ischeznovenie-aralskogo-morya.html|Pealkiri = "Арал – по-настоящемуИсчезновение мертвоеАральского мореморя"|Autor =|Väljaanne = bigpictureecocollaps.ru|Kasutatud = 25.10.2011|Keel = vene}}</ref>
<ref name="ecoregion2bigpicture">{{netiviide|URL = http://wwwbigpicture.feow.orgru/ecoregion_details.php?ecop=62636415|Pealkiri = "LowerАрал & Middleпо-настоящему Syrмертвое Daryaморе"|Autor =|Väljaanne = www.feowbigpicture.orgru|Kasutatud = 2625.10.2011|Keel = inglisevene}}</ref>
<ref name="globalsecurity">{{netiviide|URL = http://www.globalsecurity.org/wmd/world/russia/vozrozhdenly.htm|Pealkiri = "Vozrozhdeniye Island Renaissance / Rebirth Island"|Autor =|Väljaanne = www.globalsecurity.org|Aeg =|Koht =|Väljaandja =|Kasutatud = 18.10.2011|Keel = inglise}}</ref>
<ref name="ecoregion">{{netiviide|URL= http://www.feow.org/ecoregion_details.php?eco=629|Pealkiri = "Aral Sea Drainages"
|Väljaanne = www.feow.org|Kasutatud = 26.10.2011|Keel = inglise}}</ref>
<ref name="meteocenter">{{netiviide|URL = http://meteocenter.net/photo/island/|Pealkiri = "ОСТРОВ ВОЗРОЖДЕНИЯ: правда и домыслы об АРАЛЬСКОМ ПОЛИГОНЕ"|Autor =|Väljaanne = meteocenter.net|Kasutatud = 18.10.2011|Keel = vene}}</ref>
<ref name="Jiaguo">Qi, Jiaguo; Evered, Kyle T. (Eds.) "Environmental Problems of Central Asia and their Economic, Social and Security Impacts". Springer, 2008. ISBN 978-1-4020-8958-9.</ref>
<ref name="nytimes">{{netiviide|URL = http://www.nytimes.com/2001/10/23/world/a-nation-challenged-spores-us-agrees-to-clean-up-anthrax-site-in-uzbekistan.html|Pealkiri = "A NATION CHALLENGED: SPORES; U.S. Agrees To Clean Up Anthrax Site In Uzbekistan"|Autor =|Väljaanne = www.nytimes.com|Kasutatud = 18.10.2011|Keel = inglise}}</ref>
<ref name="nationalgeographic">{{netiviide|URL= http://news.nationalgeographic.com/news/2010/04/100402-aral-sea-story/|Pealkiri = "Aral Sea Recovery?"|Väljaanne = news.nationalgeographic.com|Kasutatud = 26.10.2011|Keel = inglise}}</ref>
<ref name="newswire">{{netiviide|URL = http://www.ens-newswire.com/ens/aug2008/2008-08-01-01.asp|Pealkiri = "The Kazakh Miracle: Recovery of the North Aral Sea"|Autor =|Väljaanne = www.ens-newswire.com|Kasutatud = 25.10.2011|Keel = inglise}}</ref>
<ref name="ecoregion2">{{netiviide|URL= http://www.feow.org/ecoregion_details.php?eco=626|Pealkiri = "Lower & Middle Syr Darya"|Väljaanne = www.feow.org|Kasutatud = 26.10.2011|Keel = inglise}}</ref>
<ref name="koreatimes">{{netiviide|URL = http://www.koreatimes.co.kr/www/news/biz/2010/06/123_67380.html|Pealkiri = "Korea finds gas reserves in Uzbekistan"|Autor =|Väljaanne = www.koreatimes.co.kr|Kasutatud = 25.10.2011|Keel = inglise}}</ref>
<ref name="ecocollaps">{{netiviide|URL = http://ecocollaps.ru/zemlya/ischeznovenie-aralskogo-morya.html|Pealkiri = "Исчезновение Аральского моря"|Autor =|Väljaanne = ecocollaps.ru|Kasutatud = 25.10.2011|Keel = vene}}</ref>
<ref name="registan">{{netiviide|URL = http://wayback.archive.org/web/20100611212939/http://www.registan.net/index.php/2010/06/09/aral-gas/|Pealkiri = "Aral Gas"|Autor =|Väljaanne = www.registan.net|Kasutatud = 25.10.2011|Keel = inglise}}</ref>
<ref name="bigpicture">{{netiviide|URL = http://bigpicture.ru/?p=36415|Pealkiri = "Арал – по-настоящему мертвое море"|Autor =|Väljaanne = bigpicture.ru|Kasutatud = 25.10.2011|Keel = vene}}</ref>
<ref name="normalkino">{{netiviide|URL = http://www.normalkino.com/load/rossijskie_filmy/sssr_film_psy_1989/16-1-0-2021|Pealkiri = "СССР ФИЛЬМ Псы 1989"|Autor =|Väljaanne = www.normalkino.com|Kasutatud = 25.10.2011|Keel = vene}}</ref>
<ref name="aralblues">{{netiviide|URL = http://aralblues.wordpress.com/delta-blues/|Pealkiri = "Delta Blues – in a land of cotton"|Autor =|Väljaanne = aralblues.wordpress.com|Kasutatud = 25.10.2011|Keel = inglise}}</ref>
75 866

muudatust