Redaktsioon: 3. märts 2019, kell 22:30 redigeeri Kopo25 (arutelu \| kaastöö) 5500 muudatust Lingi maha võtmine Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. aprill 2019, kell 13:32 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
67. rida: [[Pilt:Simple transcription elongation1.svg\|pisi\|Lihtne joonis transkriptsiooni elongatsioonist]] Ühte DNA ahelat, matriitsahelat, kasutatakse RNA sünteesi ~~„šablooniks“~~"šablooniks". Samal ajal kui transkriptsioon jätkub, kasutab RNA polümeraas aluspaaride komplementaarsust DNA matriitsahelaga, et luua RNA koopia. RNA polümeraas sünteesib uut RNA ahelat 5'→3' suunas, mille tulemusel tekib täpne koopia kodeeritud ahelast. Ainuke vahe seisneb selles, et tümiinid on asendunud uratsiilidega ja nukleotiidid koosnevad riboosidest (5-süsinikku), samal ajal kui DNA nukleotiididel on desoksüriboosid (võrreldes riboosiga puudub 2' hüdroksüülrühm). Erinevalt DNA replikatsioonist, võib mRNA transkriptsioonil osaleda mitu RNA polümeraasi ühel DNA ahelal ja toimuda võib mitu transkriptsiooni korraga, seega on võimalik ühelt geenikoopialt toota kiiresti mitu mRNA molekuli. 89. rida: 1972. aastal tõestas [[Walter Fiers]] esimest korda terminaalse ensüümi olemasolu. [[Roger D. Kornberg]] sai oma ~~„molekulaarsel~~"molekulaarsel tasandil eukarüootse transkriptsiooni ~~uuringute“~~uuringute" eest 2006. aastal [[Nobeli auhind\|Nobeli auhinna]] keemias. ==Pöördtranskriptsioon== 105. rida: {{viited\|allikad= <ref name="uO0JM">[http://biology.about.com/od/cellularprocesses/ss/Dna-Transcription.htm],DNA-Transcription.</ref> <ref name="XlzHC">[http://www.ut.ee/biodida/taiend/2004/kangur/molbiolprotsess.pps]</ref> <ref name="AITN7">Lewin B. Genes V, New York: Oxford University Press, 1994.</ref> <ref name="kVZSr">Lewin B. Genes VII, New York: Oxford University Press, 1999.</ref>

Transkriptsioon (geneetika): erinevus redaktsioonide vahel