Sperm: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 69 baiti ,  3 aasta eest
P
pisitoimetamine
P (pisitoimetamine)
 
== Iseloomustus ==
Spermid esinevad kõigis loomarühmades, aga nad on oma kujult, suuruselt ja struktuurilt väga erinevad. Neid jaotatakse üldtunnuste järgi sabaga spermideks (flagellospermid) ja sabata spermideks (aflagelloidsed spermid). Neist viimased on iseloomulikud vaid üksikutele rühmadele [[nematoodid|nematoodide]]e, [[vähilaadsed|vähilaadsete]] ja [[ämblikulaadsed|ämblikulaadsete]] seas.<ref>[[Jüri Kärner]] (1997). ''Sissejuhatus arengubioloogiasse''. Tartu Ülikooli Kirjastus. ISBN 9985-56-284-4</ref>
 
==Roomajatel==
===Madudel===
 
Isastel [[madu]]del on spermatosoidide ja paaritumishooaja kindlaks määramine veidi raskendatud. Nii näiteks võib soojema kliimaga maades spermatogenees toimuda aastaringselt. Madude suguelundkonna struktuuride ([[munandid]], [[munandimanus]], [[neeru-sugusegmendid]], seemnejuha jpm) uurimiseks tuleb elavad maod enamasti 'ohverdada' (eutaneerida), spermatosoidide uurimiseks võib abi olla [[kloaak|kloaagi]] läbipesust spetsiaalse lahusega.
 
Küpsenud seemnerakke hoitakse enne [[hemipeenis]]est väljutamist [[seemnejuha]]s.<ref>Roy W. McDiarmid, Mercedes S. Foster, Craig Guyer, J, Whitfiled Gibbons, Neil Chernoff, [http://books.google.ee/books?id=I9R3R_DksFcC&pg=PA160&dq=sperm+in+snakes&hl=et&sa=X&ei=GrWIU561FKmmsQTm94DoBw&ved=0CDQQ6AEwATgK#v=onepage&q=sperm%20in%20snakes&f=false Reptile Biodiversity: Standard Methods for Inventory and Monitoring], lk 159 160, 2012, University of California Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 30.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> </ref>
 
====Emaste madude munajuhas====
 
Isaste madude poolt kopulatsiooni käigus väljutatud seemnerakkude säilitamise täpseid mehhanisme emase mao kehas käesoleval ajal ei tunta. Emakalihaste 'keerdumise' hüpoteesi ei pea mõned uurijad usaldusväärseks. Ka ei ole selge seemnerakkude säilitamise piirkond emase mao kehas, tõenäoliselt on seemnerakud näiteks [[rästiklased|rästiklastel]], kuni ovulatsioonini, hoiul [[munajuha]]s aga täpse piirkonna osas pole kokkuleppele jõutud, need on kas [[munajuhalehter|munajuhalehtris]] või [[emakas]].<ref>DUSTIN S. SIEGEL, DAVID M. SEVER, [http://www.herpconbio.org/volume_1/issue_2/Siegel_Sever_2006.pdf UTERO-MUSCULAR TWISTING AND SPERM STORAGE IN VIPERIDS], Herpetological Conservation and Biology 1(2):87-92, veebiversioon (vaadatud 30.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Uurijate arvates säilivad isaste madude seemnerakud viljastumisvõimelisena emaste madude munajuhas 5–7 aastani.
 
==Imetajatel==
=== Meestel ===
 
Spermid on harilikult nööpnõelakujulised. Pikliku pea mõõdud on 5,1 [[µm]] ja 3,1 &nbsp;µm. Kogu seemneraku pikkus umbes 50 μm. Nende eluiga on 4 ööpäeva.
Seemnerakk koosneb peast, kaelast, vaheosast ja sabast. Peas kannab seemnerakk [[elu]]tähtsat sõnumit [[munarakk|munaraku]] jaoks. Seal asub mehe organismi [[geneetiline info|geneetiline info]], [[haploidsus|haploidsele]] rakule omased 23 [[kromosoom]]i. Info tuleb kiirelt ja efektiivselt kohale toimetada. Sellepärast ongi sperm [[evolutsioon]]iliselt kujunenud võimalikult lihtsa ehitusega, lühikese elueaga rakuks. Spermi ehitus on üldjoontes järgnev: [[info]] on [[DNA]] [[makromolekul]]ide kujul peaosas, jõujaam [[mitokonder]] vaheosas ja [[vibur]] on edasiliikumiseks. Seemnerakud liiguvad edasi nagu viburloomad, nende liikumis[[kiirus]] on väga vilgas. Vastuvoolu on see umbes spermi kehapikkuse jagu sekundis.
Kui [[suguküpsus|suguküpsete]] tütarlaste ja [[naine|naiste]] küpsed munarakud on inimorganismi kõige suurema läbimõõduga rakud, siis seemnerakud, vastupidi, on ühed organismi väikseimad. Pisemad on üksnes ilma [[rakutuum]]ata ja mitokondriteta [[erütrotsüüt|punased verelibled]].
 
Spermatosoide kirjeldas esmakordselt [[Antoni van Leeuwenhoek]] 1680. aastal, kuid pidas neid [[parasiit]]ideks.
 
Spermid on loomarakkudest kõige sarnasemad [[Opisthokonta|tagaviburiliste]] ühise eellasega. Tagaviburilised (''Opisthokonta'') on ühisnimetus suurele eukarüootide rühmale, mille koosseisu kuuluvad kõik looma- ja seeneriigi esindajad ning mõned [[protistid|protistide]]e [[klass (bioloogia)|klassid]]. Nende ühistunnuseks on, et tagaviburiliste ujuvatel rakkudel paikneb liikumist võimaldav [[vibur]] raku tagaosas.
 
==Vaata ka ==
76 070

muudatust