Erinevus lehekülje "Liepāja" redaktsioonide vahel

Lisatud 284 baiti ,  1 aasta eest
P (Robot: kopeeritud kategooria navigeerimismallist)
==Ajalugu==
 
Asulat on esimest korda mainitud aastal [[1253]] (''Villavilla, Livaquae dicitus Lyva''). ehkKohanimi liivion küla)seotud [[soome keel]]e sõnaga ''liiva'' – "muda", "lima" – ja [[eesti keel]]e sõnaga ''[[liiv]]''.<ref>[https://www.liepajniekiem.lv/zinas/kulturvide/kulturas-pulss/lauva-un-liepa-165238 Lauva un liepa]. Liepajniekiem.lv</ref> Toona kuulus see [[kuralased|kuralaste]] [[Piemare]] maakonda. Sealset sadamat on esimest korda mainitud aastal [[1263]]. Linnaõigused sai Liepāja aastal [[1625]] [[Friedrich Kettler]]ilt.{{lisa viide}}
 
Aastal [[1823]] rajati linna trükikoda, aastal [[1845]] avati seal merekool. Aastatel [[1869]]–[[1876]] ehitati [[Liibavi-Romno raudtee|Liibavi–Romno raudtee]]d, mis ühendas linna [[Poltaava kubermang]]uga. Taoline tagamaa aitas linnal muutuda tööstuslinnaks – nii töötas [[XIX sajand]]i lõpus pool linna elanikest metallitööstuses. Aastal [[1890]] rajati [[Karosta]] linnaossa sõjasadam. Aastal [[1893]] valmis katoliikliku [[Liepāja piiskopkond|piiskopkonna]] [[Liepāja Püha Joosepi katedraal|Püha Joosepi katedraal]]. Aastal [[1899]] avati linnas Baltimaade esimene elektritrammiliin ja algas tänapäevani kestev [[Trammiliiklus Liepājas|trammiliiklus]]. Aastal [[1903]] valmis Karostas mereväelastele mõeldud [[Liepāja Püha Nikolai katedraal|Karosta katedraal]]. Aastaks [[1914]] oli linnas ligi 100 000 elanikku.{{lisa viide}}
 
Aastal [[1941]] hõivasid linna Saksa väed, seejärel hukkasid nad 15.–17. detsembrini ligi 7000 linnas elanud [[juudid|juuti]]. Nõukogude ajal oli linnas sõjalaevastiku baas, kust vene sõjaväelased lahkusid [[31. august]]il [[1994]].{{lisa viide}}
 
==Vaata ka==