Erinevus lehekülje "Prostaglandiinid" redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine
P
P (pisitoimetamine)
[[ImagePilt:Prostaglandin E1.svg|thumb|rightpisi|150px|Prostaglandiin E<sub>1</sub> reguleerib [[silelihas]]te kontraktsioone.]]
[[ImagePilt:Prostacyclin-2D-skeletal.png|thumbpisi|150px|Prostatsükliin I<sub>2</sub>]]
[[ImagePilt:Eicosanoid synthesis.svg|thumbpisi|300px|Eikosanoidide biosüntees]]
 
'''Prostaglandiinid''' on rühm füsioloogiliselt aktiivseid [[hormoon]]i<nowiki/>sarnaseid [[lipiidid|lipiide]]. Prostaglandiinide (PG) [[molekul]]ides esineb 20 [[süsinik]]u[[aatom]]it, s.h [[tsüklopentaan]]i ring.
 
Üks oluliste bioloogiliste protsesside regulaatorite klass on [[eikosanoidid]]: prostaglandiinid, [[tromboksaanid]], [[prostatsükliinid]] ja [[leukotrieenid]]. Nende ensümaatiline [[biosüntees]] lähtub [[küllastumata ühendid|küllastumata]] C<sub>20</sub>-[[karboksüülhapped|karboksüülhapetest]], nagu näiteks [[arahidoonhape]].
 
1930. aastatel saadi jäära [[seemnepõieke]]stest struktuurilt sarnaste ühendite rühm, mida hakati kutsuma prostaglandiinideks. Prostaglandiinid arvati pärinevat [[eesnääre|eesnäärmest]].<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]", 616:2004.</ref> Praeguseks on teada, et prostaglandiine leidub pea kõigis loomsetes kudedes, kus neil on erinevad regulatiivsed funktsioonid, nagu bronhiaallihaste lõdvestamine ja kokkutõmbamine, vereliistakute agregatsioon ja disagregatsioon, sünnituse esilekutsumine ja põletiku regulatsioon. PG-dele on iseloomulik, et väga väikesed kogused omavad märkimisväärset füsioloogilist toimet.
 
==Prostaglandiinidega seotud uurimis- ja juurutustöö Eestis==
1975. aastal tuli [[Põlevkivi Instituut|Põlevkivi Instituudist]] [[Keemia Instituut|Teaduste Akadeemia Keemia Instituuti]] [[Ülo Lille]] ja pani aluse maailmas kuumaks teemaks tõusnud koehormoonide – prostaglandiinide uurimisele. Eesmärgiks oli PG-de saamisvõimalused ([[poolsüntees|pool-]] ja [[täissüntees]]) ning vastavate inim- ja veterinaarses meditsiinis kasutatavate preparaatide väljatöötamine. Professorid Ülo Lille ja [[Nigulas Samel]] ning dr [[Ivar Järving]] said koos kollektiiviga 2002. aastal [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] tööde tsükli “Prostaglandiinide"Prostaglandiinide biosüntees korallides”korallides" eest. Sellesuunaline uurimistöö kandus 2002. aastal üle praegusse [[TTÜ keemiainstituut]]i ja jätkub bioorgaanilise keemia õppetoolis nüüdisaegsete teadmiste ja aparatuuri toel. Tegeldakse elusrakkude olulistes regulatoorsetes protsessides osalevate lipiidsete mediaatorite struktuuri, omaduste, bioloogilise toime ja loodusliku tekke mehhanismide väljaselgitamisega ning otsitakse analoogse toimega ühendeid.
 
1980-ndatel alustas nimetatud teadlaste kollektiivi initsiatiivil Keemiainstituudi Katsetehas (see suleti pärast Nõukogude Liidu lagunemist) ravimite toimeainete ja eksperimentaalravimite tootmist. Esimene toode oli sünnitust esile kutsuv ravim Prostenoon. Hinnanguliselt iga viies laps Nõukogude Liidus sündis Prostenooni abil. 1986. aastal valmis Mustamäel prostanoidide ja muude biopreparaatide tootmiseks uus hoone. Selles alustas tegevust ka keemiainstituudi teadlaste poolt 1992. aastal loodud AS Kevelt, kus jätkus töö prostaglandiinidega. Nüüdseks on Keveltil ravimeid sünnitusabi ja günekoloogia, perifeerse veresoonkonna haiguste ja glaukoomi alal.
 
Kirjandust:
*Lille Ü. Two decades of the chemistry of prostanoid and related compounds in Estonia. Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Keemia, 48 (1999) 2, p.&nbsp;51-79.
*Ülo Lille bibliograafia. TTÜ Raamatukogu töid., Tallinn 2006, 80 lk..
*Leiutajaid ja leiutisi Tallinna Tehnikaülikoolis.1922–2007. TTÜ Kirjastus, Tallinn 2008, lk 74-75.
; [[Maksa regeneratsioon]] närilistest laboriloomadel
* Sonsoles Hortelano, Miriam Zeini, Marta Casado, Paloma Martín-Sanz ja Lisardo Boscá, [http://digital.csic.es/bitstream/10261/4306/1/Front%20Biosci%20012-00013.pdf ANIMAL MODELS FOR THE STUDY OF LIVER REGENERATION: ROLE OF NITRIC OXIDE AND PROSTAGLANDINS.], veebiversioon (vaadatud 22.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
 
 
 
 
 
 
[[Kategooria:Biokeemia]]
[[Kategooria: Lipiidid]]
76 042

muudatust