Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 22 baiti ,  7 kuu eest
P
pisitoimetamine
'''Prioonid''' ehk '''priionid''' (kuju ''prion'' ei soovitata) on ebanormaalselt muundunud, iselaadseid [[prioonhaigused|haigusi]] tekitavad isekordistuvad [[valgud|valgu]]molekulid.
 
[[Inglise keel|Ingliskeelne]] sõna ''prion'' on lühendatud vorm mõistetest '''''pr'''otein '''i'''nfectious (infecti'''on''') particles'' või '''''pr'''oteinaceous '''i'''nfectious '''on'''ly''. Prioonid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks.
 
==Ajalugu==
1960. aastatel tehtud teadusuuringute käigus avastati, et osadel haigustekitajatel puuduvad [[nukleiinhapped]]. Varem arvasid teadlased, et kõikidel teadaolevatel haigustekitajatel (nagu näiteks [[bakterid|bakteritel]], [[seened|seentel]] ja [[viirused|viirustel]]) on nukleiinhapped olemas. Radiatsioonibioloog Tikvah Alper ja füüsik J. S. Griffith oletasid, et avastatud haigustekitajad võivad olla valgud. Seda uudset hüpoteesi esialgu ei tunnustatud, kuid järgnevate aastakümnete jooksul tõestati, et nakkuslikud valgud on siiski olemas.<ref name="Lehninger" /><ref name="Science" />
 
[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]] pärit teadlane Stanley B. Prusiner hakkas 1970. aastatel uurima närvisüsteemi kahjustavaid haigusi, mille põhjused olid ebaselged. Uurimise käigus jõudis ta järeldusele, et neid haigusi põhjustavad valgud. 1982. aastal nimetas Prusiner haigusttekitavaid valke prioonideks. Ta sai 1997. aastal teadusliku avastuse eest [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhinna]].<ref name="Science" /><ref name="r1BzY" />
==Prioonvalk (PrP)==
 
Prioonvalgud on viirustest väiksemad ja väga vastupidavad. Prioonvalgud ei hävi tavalisel kuumutamisel, külmutamisel ega kuivatamisel. Samuti on nad vastupidavad [[keetmine|keetmisele]], [[formaliin]]ile, [[alkoholid|alkoholile]], [[nukleaas]]idele ja [[kiirgus]]tele, mis sageli suudavad [[organismid|elusorganisme]] ja viirusi hävitada (näiteks [[ultraviolettkiirgus]]ele). Prioonvalku saab muuta mitteaktiivseks [[autoklaav]]i kasutades. Sel juhul peavad prioonid olema ühe tunni jooksul sobiva rõhu ja temperatuuri (132 &nbsp;°C) käes. Teine võimalus on hoida neid 5-protsendilises naatriumhüpokloriti (NaClO) lahuses üks tund.<ref name="Epstein" /><ref name="Adams" /><ref name="Allison" />
 
Prioonvalgul on olemas kaks erinevat konformatsiooni: rakkudes ohutu '''PrP<sup>C</sup>-vorm''' ning haigusi põhjustav '''PrP<sup>Sc</sup>-vorm.''' Konformatsioonid erinevad teineteisest valkude teisase (sekundaarse) ja/või kolmandase (tertsiaarse) [[Valgud#Valkude struktuuritasemed|struktuuritaseme]] poolest.<ref name="Õpik" /><ref name="Voet" />
=== PrP<sup>C</sup>-vorm ===
 
Normaalseid PrP<sup>C</sup>-vormis valke võib leida kõikide imetajate ajukudedest. Need kesknärvisüsteemile omased valgud on konservatiivsed, mis tähendab, et erinevatel imetajaliikidel on vastavad valgud väga sarnased. Valgu ülesandeid ajus veel päris täpselt ei teata. Arvatavasti edastavad valgud ajus levivaid molekulaarseid signaale ning nad reguleerivad ööpäevaseid rütme. Teisases struktuuritasemes PrP<sup>C</sup>-vormis valgu üldine kuju on α-spiraal. Valku kodeerib PRNP-geen. Kui normaalne valk avaldub liiga aktiivselt, siis võib ka see tervisele kahjulikuks muutuda.<ref name="EpsteinLehninger" /><ref name="LehningerEpstein" />
 
=== PrP<sup>Sc</sup>-vorm ===
Nagu nukleiinhapped, kannavad geneetilist infot ka prioonvalgud, mis on organismide rakkudes ülekandevõimelised ning päranduvad. Nakkuslikud prioonvalgud paljundavad ja säilitavad geneetilist infot organismile omaste valkude konverteerimisega, erinedes selles protsessis nukleiinhapetest, mis paljundavad geneetilist infot enda replitseerimisega.
 
PrP<sup>Sc</sup>-vormis prioonvalgud omavad samasugust aminohapete järjestust nagu PrP<sup>C</sup>-vormis normaalsed valgud. PrP<sup>Sc</sup>-vorm tuleneb kas mutatsioonist PRNP-geenis või organismis leiduvate normaalsete valkude ruumilise struktuuri muundumisest. Valgu esialgne kuju muundub ning tekkinud PrP<sup>Sc</sup>-vormile on iseloomulik β-struktuur. Nakkuslik valk ei suuda ennast õigesti kokku pakkida.<ref name="ÕpikEpstein" /><ref name="EpsteinAllison" /><ref name="AllisonÕpik" />
 
==Prioonhaigused==
{{vaata|Prioonhaigused}}
 
Prioon on väikseim teadaolev haigustekitaja<ref name="bfzNg" />, mida arvatakse põhjustavat imetajatel mitmeid neurodegeneratiivseid haigusi.
 
Prioonhaigused moodustavad haigusterühma, millel on rida ühiseid tunnuseid: peaaju, mõnikord ka seljaaju [[neuron]]ites kuhjuvad amüloidsed valguladestused, tavaliselt varbjate, vahel naastjate struktuuridena; toimub neuronite vakuoliseerumine ja koldeline hukkumine, sellega kaasneb astroglioos; peaaju [[hallollus]]e mikropreparaatidel on käsnjas väljanägemine.
<ref name="G8D12" />
 
Prioonhaigused on skreipi (inglise keeles ''scrapie'') [[lammas]]tel, veiste käsnjas ajuhaigus ehk hullulehmatõbi [[veis]]tel ja [[Creutzfeldti-Jakobi tõbi]] inimestel. Prioonid kahjustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid. Ajukude muutub arvukate [[vakuool]]ide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt [[käsn]]a. Sellest ka haiguse nimetus – spongioosne ehk käsnjas entsefalopaatia. Prioonid on amüloididega üsna sarnased.<ref name="ÕpikLehninger" /><ref name="Epstein" /><ref name="LehningerÕpik" />
 
Prioonid põhjustavad närvisüsteemi kahjustavaid haigusi, millega kaasneb alati surm. Kahjustunud ajukudedes tekkinud vakuoolid on hukkunud rakkude alad ning nende läbimõõt on 20–100 μm. Prioonhaiguste tüüpilisteks sümptomiteks on [[dementsus]] ja koordinatsiooni puudumine. Pärast esimeste sümptomite avaldumist tuleb surm umbes 6–12 kuu pärast.<ref name="Lehninger" /><ref name="Allison" />
Mõned uurijad peavad prioonhaiguseks ka Alpersi sündroomi – lastel esinevat degeneratiivset haigust, mille puhul aju käsnja degeneratsiooniga kaasneb sageli maksa tegevuse häireid.
 
Pärilikud prioonhaigused esinevad eri rahvarühmades erineva sagedusega, sporaadilised juhud aga kõikjal umbes 1 juhtum miljoni elaniku kohta aastas. Prioonhaiguste kindlalt tõestatud nakkusjuhud on inimesel olnud harvad (välja arvatud kurupuhang [[Uus-Guinea|Uus-Guineal]]l). Need nakkused on enamasti saadud silma [[Sarvkest|sarvkestasarvkest]]a siirdamisest, inimese hüpofüüsihormoonide manustamisest või ajju viidud [[EEG]]-elektroodide kaudu.
 
Loomadel esinevad järgmised prioonhaigused:
Prioonhaigusi ei ole võimalik enne sümptomite avaldumist diagnoosida. Seetõttu ei saa haigusi õigel ajal ravida ega tõkestada.
 
Geeniteraapia võimaldab prioonhaigusi ennetada. PRNP-geenide avaldumist saab [[siRNA]]-molekulide abil takistada. Prioonigeenide väljalülitamisega muutuvad loomorganismid prioonhaiguste suhtes vastupanuvõimelisteks.<ref name="ÕpikAllison" /><ref name="AllisonÕpik" />
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Õpik">Heinaru, A. (2012). Geneetika õpik kõrgkoolile. Lk 205, 714–715, 849, 1053</ref>
<ref name="Epstein">Epstein, R.J. (2003). Human Molecular Biology, An Introduction to the Molecular Basis of Health and Disease. Lk 140–141</ref>
<ref name="Lehninger">Nelson, D.L., Cox, M.M. (2004). Lehninger Princibles of Biochemistry, Fourth Edition. Lk 150</ref>
<ref name="Science">{{netiviide | URL = http://www.sciencemag.org/site/feature/data/prusiner/214.xhtml| Pealkiri = NOBEL PRIZE: Prusiner Recognized for Once-Heretical Prion Theory| Väljaanne = Science| Kasutatud = 06.11.2015}}</ref>
<ref name="r1BzY">{{netiviide | URL =http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1997/prusiner-bio.html | Pealkiri =Stanley B. Prusiner – Biographical| Väljaandja = nobelprize.org | Kasutatud = 07.11.2015}}</ref>
<ref name="Epstein">Epstein, R.J. (2003). Human Molecular Biology, An Introduction to the Molecular Basis of Health and Disease. Lk 140–141</ref>
<ref name="Adams">Ropper, A.H., Samuels, M.A. (2009). Adams and Victor's Principles of Neurology, Ninth Edition. Lk 138–141</ref>
<ref name="Allison">Allison, L.A. (2007). Fundamental Molecular Biology. Lk 102–104</ref>
<ref name="Õpik">Heinaru, A. (2012). Geneetika õpik kõrgkoolile. Lk 205, 714–715, 849, 1053</ref>
<ref name="Voet">Voet, D., Voet, J.G., Pratt, C.W. (2008). Fundamentals of Biochemistry: Life at the Molecular Level, Third Edition. Lk 169–171</ref>
<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Sotsiaalminister|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/894694|Pealkiri=Isiku doonoriks sobivuse kriteeriumid, hindamise tingimused ja kord ning vere loovutamist välistavate või piiravate haiguste ja muude tegurite loetelu|Väljaanne=Riigi teataja|Aeg=29.04.2005|Kasutatud=15.04.2016|Keel=Eesti}}</ref>
<ref name="r1BzY">{{netiviide | URL =http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1997/prusiner-bio.html | Pealkiri =Stanley B. Prusiner – Biographical| Väljaandja = nobelprize.org | Kasutatud = 07.11.2015}}</ref>
<ref name="W0kyA">Evelyne Jouvin-Marche, Valérie Attuil-Audenis, Catherine Aude-Garcia jt., [http://www.jimmunol.org/content/176/6/3490.full Overexpression of Cellular Prion Protein Induces an Antioxidant Environment Altering T Cell Development in the Thymus], The Journal of Immunology, March 15, 2006, 176. väljaanne, nr 6, lk 3490–3497, doi: 10.4049/​jimmunol.176.6.3490, veebiversioon (vaadatud 20.11.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="bfzNg">[[Meditsiinisõnastik]], 609:2004</ref>
75 610

muudatust