Pistik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Pistikutega paljundamine: parandasin kirjavea |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib botaanika mõistest; elektrotehnika mõiste kohta vaata artiklit [[Pistik (elekter)]]}}
'''Pistik''' on paljundamise eesmärgil emataime küljest eraldatud [[leht|lehe]]-, [[vars|varre]]- või [[juur]]eosa, mis sisaldab kõiki [[taim]]e[[kude]]sid ja on seetõttu võimeline soodsas kasvukeskkonnas regenereerima puuduolevad organid. Puuduvad elundid taastuvad pistikule arenevatest [[lisajuur
Pistik on esialgu, kuni moodustuvad juured, väga haavatav.<ref>Steven Bradley, Paljundamise alused, Maalehe Raamat, lk 70, 2008</ref>
Pistikutega paljundatakse paljusid aia- ja metsataimi.
Pistikutega paljundamise hulka loetakse ka paljundamine pistvaiade, haljaspistikute ja juurepistikutega.
15. rida:
*[[lehepistikud]] (sh terve lehe ja leheosade pistikud) ([[begoonia]], havisaba)
*[[oksapistikud]] ehk pistoksad ([[roos]], [[paju]])
*[[varrepistikud]] ([[sõstar]], [[karusmari]], [[luulusalvei]]<ref>Spectral Mindustries,[http://www.erowid.org/archive/rhodium/chemistry/salvia.divinorum.growers.guide.html THE SALVIA DIVINORUM GROWER'S GUIDE], 1998, Veebiversioon (vaadatud 23.02.2014)
==Pistikutega paljundamine==
Pistikute võtmine oleneb taime liigist, elutsüklist, kasvupiirkonnast ja pistikute liigist.<ref>Steven Bradley, Paljundamise alused, Maalehe Raamat, lk 71, 2008</ref>
Paljundamise meetodi rakendamise eelselt tuleks eraldada paljundataval taimel generatiivsed võrsed ja vegetatiivsed võrsed (kasvuoksad). Olles tuvastanud kasvuoksa võib kaaluda pistiku võtmist. Selleks sobivaim paik oleks osadel taimedel näiteks lõikus [[sõlmekoht]]ade alt, siis on pistikul juurdumiseks paremad eelised, kuna sõlmekohad sisaldavad taime kasvuks vajalike hormoone.
24. rida:
Pistikud tuleks peale taimelt eemaldamist vastavalt taimeliigile paigutada kas vette, mulda, liiva sisse või kasvusubstraati. Kui seda pole kohe võimalik teha siis tuleks püüda paljundusmaterjal paigutada kas niisutatud paberisse või näiteks kilekotti panna.
Pistikute juurdumine oleneb taime liigist ja ka taime arengutsüklist jpt teguritest, nii näiteks saab [[piparmünt]]i (jt [[münt (perekond)|mündi]] perekonna taimi) paljundada pistoksaga mis on pistetud veega täidetud anumasse ja juured moodustuvad üsna ruttu. Elupuu pistikud aga vajavad kunstlikes tingimustes mitme kuu pikkust juurdumisaega.
==Viited==
| |||