Molekulaarbioloogia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Molekulaarbioloogia''' on [[bioloogia]] [[molekul]]aarsel tasandil.

Molekulaarbioloogia termin võeti kasutusele [[20. sajand]]i teisel poolel pärast esimeste [[makromolekulid]]e ruumilise struktuuri kindlakstegemist. Esialgu tähistaski see termin just struktuurset bioloogiat molekulaarsel tasemel. Seega on molekulaarbioloogia oma algses tähenduses [[keemia]] ja [[füüsika]] meetodeid kasutav bioloogia osa, mis tegeleb bioloogiliste makromolekulide ruumilise struktuuri ning struktuuri ja funktsiooni vaheliste seoste kindlakstegemisega. Hiljem, kui sama teaduse piirid on teadmiste laienemise ja uute probleemide kerkimisega ähmastunud, on kasutusele võetud termin – [[molekulaargeneetika]]. Sisulist vahet nende kahe termini vahel ei ole{{lisa viide}}.

Molekulaarbioloogia (või molekulaargeneetika) tegeleb päriliku informatsiooni kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismide uurimisega, aga samuti päriliku informatsiooni realiseerumise [[molekulaarsed mehhanismid|molekulaarsete mehhanismidega]], st kuidas [[geen]]ides sisalduv [[informatsioon]] määrab [[elusorganism]]ide ehituse ja nende talitluse. Seejuures ongi molekulaarbioloogia üks keskseid probleeme füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavuse uurimine. [[DNA]] on näide selle kohta, kuidas makromolekuli struktuuri tundmaõppimine lõi eelduse [[Pärilikkusepärilikkuse protsessid|pärilikkuse protsesside]]e – [[geneetiline informatsioon|geneetilise informatsiooni]] säilitamise ja paljundamise kindlakstegemiseks. Just DNA kolmemõõtmelise struktuuri kindlakstegemine pani aluse molekulaarbioloogiale.