Mitmikisadus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Mitmikisaduseks'''<ref>"Euroopa kahepaiksed ja roomajad", Nicholas Arnold, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 2004, lk 231</ref>([[inglise keel|inglise]] ''multiple paternity'') loetakse tavaliselt [[loomad]]el ([[putukad]], [[kalad]], [[roomajad]], [[linnud]] ja [[imetajad]]) [[polügaamia]] (sh [[polüandria (zooloogia)|polüandria]]) tulemusel sündinud järglaste erilist geneetilist kooslust, kus järglaste geenid (ja/või teised molekulaarsed markerid) on seostatavad mitme isase geenidega.

[[Zooloogia]]s käsitletaksegi mitmikisadusena suguküpse emase [[munarakk|munarakkude]]ude viljastamist enam kui ühe isase isendi [[seemnevedelik]]u abil ühe sigimisperioodi vältel ja järglaste ilmaletoomist (munemine, sünnitamine) mitmikviljastamise teel.

*toimub elujõulisemate geenide edasiandmine.

[[Roomajad|Roomajatel]] on mitmikisadus üsna levinud.<ref>Laurie J. Vitt, Janalee P. Caldwell, [http://books.google.ee/books?id=Gay9N_ry79kC&pg=PA280&dq=multiple+paternity+in+snakes&hl=et&sa=X&ei=DzeIU7iUGZDy7AaonYGwDA&ved=0CEoQ6AEwBDgK#v=onepage&q=multiple%20paternity%20in%20snakes&f=false Herpetology: An Introductory Biology of Amphibians and Reptiles], 4. trükk, lk 280, 2014, Elsevier Inc, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 30.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>

[[Maolised|Madudel]] on mitmikisaduse tekkimine mitte päris selgepiiriline. Madudel (sarnaselt teiste roomajatega) võib mitmikisadus teoks saada suguküpse emase kopulatsiooni tulemusel enam kui ühe suguküpse isasega ühe sigimisperioodi vältel või kopulatsiooni abiga ühe või enama isasega iga sigimisperioodi jooksul, koos seemnevedeliku kehasisese säilitamisega.<ref>TOBIAS ULLER, MATS OLSSON, [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1365-294X.2008.03772.x/full Multiple paternity in reptiles: patterns and processes], DOI: 10.1111/j.1365-294X.2008.03772.x, Molecular Ecology, 17. köide, nr 11, lk 2566–2580, juuni 2008, veebiversioon (vaadatud 30.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>

Mitmikisadus on tuvastatud [[sugukond (bioloogia)|sugukondades]] [[rästiklased]], [[püütonlased]], ''[[Colubridae]]'' embrüotel ja/või järglastel.

Nii arvatakse, et emased [[harilik rästik|rästik]]ud paarituvad kuni 8 isasega (initsiaatorid) ning sündinud järglased kannavad edasi [[geen]]e mitmelt [[kopulatsioon]]ides osalenud isaselt.<ref>T.D. Wyatt, [http://books.google.ee/books?id=aty3hz6rdlgC&pg=PA57&dq=for+example,+female+snakes+vipera+berus&hl=et&sa=X&ei=uIBIUZTCF8O0PLCpgaAP&sqi=2&ved=0CCkQ6AEwAA#v=onepage&q=for%20example%2C%20female%20snakes%20vipera%20berus&f=false Pheromones and Animal Behaviour: Communication by Smell and Taste], l 57, 2003, ISBN 0521-485-26-6, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 30.05.2014) <small> (''inglise keeles'')</small></ref>

[[Juura mäed|Juura mägedes]] [[levila|elavate]] [[harilik rästik|harilike rästikute]] [[isaduse tuvastamine|isaduse tuvastamiseks]] läbiviidud uuringud (2000–2002 jooksul mikrokiibistatud madudega) 15 graviidse emase rästiku ja nende kokku 115 maopoja analüüside põhjal määrati tõenäoline isadus kindlaks kasutates programmi CERVUS 2.0 (Marshall et al. 1998), tulemused indikeerisidinditseerisid järgmist: üksnes 4 mao järglaskonna sigitajaks oli 1 isane, 3 olid sigitatud 2 ning 5 järglaskonda 3 ja 1 4 erineva isase rästiku poolt. Uuringus märgiti ära, et kinnipüütud maod ja nende järglased lasti loodusse tagasi.<ref>Sylvain Ursenbacher, Cecile Erny ja Luca Fumagalli, [http://jhered.oxfordjournals.org/content/100/3/365.full Male Reproductive Success and Multiple Paternity in Wild, Low-Density Populations of the Adder (Vipera berus)], J Hered (2009) 100 (3): 365-370.doi: 10.1093/jhered/esn104First published online: 12. detsember, 2008, veebiversioon (vaadatud 06.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>

Osade uurijate arvates toimub paljudel maoliikidel kopulatsioon siiski üsna varjatult kas urgudes või pesapaikades jne ning kopulatsioonipartnerite ja kopulatsiooniaktide arvu ühe sigimiserioodi jooksul pole võimalik kindlalt kokku arvutada, kuna emased maod on võimelised seemnevedelikku aastaid (5 kuni 7) kehasiseselt eluvõimelisena säilitama.<ref>J. C. Avise, [http://books.google.ee/books?id=aWSbZf-dRbEC&pg=PA172&lpg=PA172&dq=multiple+paternity+in+snakes&source=bl&ots=1Au3JYBeFe&sig=J2Vp_-XPSwBRpJTMPImAq3gQrgY&hl=et&sa=X&ei=vi6IU6fIJcnF7Ab5noH4Cg&ved=0CC0Q6AEwATgU#v=onepage&q=multiple%20paternity%20in%20snakes&f=false Molecular Markers, Natural History and Evolution: Natural History and Evolution], lk 172, 1994, Chapmann & Hall, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 30.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>