Melanotsüüt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
'''Melanotsüüdiks''' ([[ladina keel|ladina]] ''melanocytus'') nimetatakse paljudel [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[loomad]]el peamiselt [[epidermis]]e osades paiknevat spetsialiseerunud [[pigmendirakk]]u.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 465:2004.</ref>
Melanotsüüdid mõjutavad ka [[juuksed|juuste]] ja [[nahk|naha]] värvust.
Melanotsüüdid arenevad ja migreeruvad inimese lootel embrüonaalses eluetapis ''[[crista neuralis]]''<nowiki>'es </nowiki>[[melanoblast]]idest.
Sihtkohta jõudnud melanotsüüdid hakkavad [[melanosoom]]i, mille sees sünteesitakse [[melaniin]]i, komplekteerima.
Melanotsüüdid paiknevad epidermise ''[[stratum basale]]'' kihis ja on tihedalt seotud [[keratinotsüüt]]ide ja [[Langerhansi rakk]]udega.
Umbes iga kümnes basaalkihi rakkudest on melanotsüüt, lisaks on melanotsüüdid ka [[karvafolliikul]]ites, [[limaskest]]adel ja [[silm]]ades.
Ka [[süda]]mes paiknevad melanotsüütidesarnased rakud, kuid nende ülesanded pole selged, need võivad osaleda [[südame rütmihäired|südame rütmihäirete]] vallandamisel.<ref>Mark D. Levin, Min Min Lu,Nataliya B. Petrenko jt, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2769175/ Melanocyte-like cells in the heart and pulmonary veins contribute to atrial arrhythmia triggers], J Clin Invest. 2. november 2009; 119(11): 3420–3436, doi: 10.1172/JCI39109, PMCID: PMC276917, veebiversioon (vaadatud 8.07.2015)
==Roomajatel==
===Madudel===
[[Madu]]del on melanotsüüte tuvastatud peamiselt [[mao soomused|nahas]]. Melanotsüüdid liigitatakse asukoha järgi: [[pärisnahk|pärisnahas]] paiknevad naha melanotsüüdid, [[epidermis]]es paiknevad epidermaalsed melanotsüüdid ja nahaalused melanotsüüdid, mis paiknevad sügaval nahas ja moodustavad võrgustiku. Kõik nimetatud rakud sisaldavad melaniini sünteesivaid osiseid. Lisaks sisaldavad [[melaniin]]i<nowiki/>ladestusi ka mõningate inimeste suhtes mürkmadudeks liigitatud madude, näiteks [[pärisrästiklased|pärisrästiklaste]] ja [[Lõgismadulased|lõgismadulaste]] [[pea]]s paiknevad mürginäärmeid katvad koed, [[lihas]]ed kui ka [[mürginäärmed]]. [[sugukond (bioloogia)|Sugukonda]] ''[[Colubridae]]'' liigitatud madudel melaniiniladestusi[[Duvernoy nääre|
==Imetajatel==
[[Pilt:Illu skin02.jpg
===Patoloogia===
28. rida ⟶ 26. rida:
{{Vaata|Vitiliigo}}
Mitmetel [[selgroogsed|selgroogsetel]] loomadel (näiteks inimestel, [[kass]]idel, [[pühvel|pühvlitel]], [[hobune|hobustel]], [[siga]]del ja [[koer]]tel) põhjustab [[epidermis|epidermaalsete]] melanotsüütide hävimine tõenäoliselt [[vitiliigo]]t.<ref>Rebat M. Halder, Johnathan L. Chappell, [http://www.oncologypractice.com/fileadmin/content_pdf/san/scms_pdf/Vol28_i2_Vitiligo_Update.pdf Vitiligo Update], Elsevier, lk 86, 2009, doi:10.1016/j.sder.2009.04.008, veebiversioon (vaadatud 01.06.2014)
====Melanoom====
{{Vaata|Melanoom}}
Melanoomi patogenees ja ravi on siiani lõpuni uurimata. Mitmed melanotsüütide arengus osalevaid [[geen]]e on tuvastatud ka [[maliigne melanotüüt|maliignetes melanotsüütides]], mida on tuvastatud melanoomi põdevate inimeste kasvajakolletes.<ref>Audrey Uong ja Leonard I. Zon, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2783760/ Melanocytes in Development and Cancer], J Cell Physiol. Jan 2010; 222(1): 38–41., PMCID: PMC2783760, doi: 10.1002/jcp.21935, veebiversioon (vaadatud 20.06.2014)
Inimeste melanoomi rakuliinide põhjal arvatakse, et melanoomi tekkes mängivad rolli ka rakkude eritatavad kasvufaktorid nagu [[tuumornekroosifaktor alfa]], [[tuumornekroosifaktor beeta]], [[närvikasvufaktor]] (NGF) jpt.
40. rida ⟶ 38. rida:
{{Vaata|Vogt–Koyanagi–Harada syndrome}}
''Vogt–Koyanagi–Harada syndrome'' (VKH syndrome) on eeldatavasti autoimmuunse geneesiga haigus, mida iseloomustab krooniline, kahepoolne, difuusne granulomatoosne uveiit ja ka naha, neuroloogilised ja kuulmishäired.
VKH sündroom on immuunvahendatud haigus, arvatakse, et siin mängivad rolli [[T-abistajarakud]], mis vahendavad autoimmuunreaktsioone melanotsüütide vastu nahas, [[silmamunasoonkest]]as, kesnärvisüsteemis ja sisekõrvas mille tagajärjel hävitatakse melanotsüüdid.
47. rida ⟶ 45. rida:
==== Dopamiin ====
Rakukultuuridega seotud uuringud
==Vaata ka==
64. rida ⟶ 62. rida:
* Krüger-Krasagakes S, Krasagakis K, Garbe C, Diamantstein T., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7597287 Production of cytokines by human melanoma cells and melanocytes. Lühikokkuvõte.], Recent Results Cancer Res. 1995;139:155-68., veebiversioon (vaadatud 03.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Lázár-Molnár E, Hegyesi H, Tóth S, Falus A., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10843728 Autocrine and paracrine regulation by cytokines and growth factors in melanoma. Lühikokkuvõte.], Cytokine. 2000 Juuni;12(6):547-54., veebiversioon (vaadatud 03.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Paula Reemann, Ene Reimann, Sten Ilmjärv, Orm Porosaar, Helgi Silm, Viljar Jaks, Eero Vasar, Külli Kingo, Sulev Kõks, [http://www.plosone.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pone.0115717 Melanocytes in the Skin – Comparative Whole Transcriptome Analysis of Main Skin Cell Types], 29. detsember 2014, DOI: 10.1371/journal.pone.0115717, veebiversioon (vaadatud 09.01.2015)<small> (''inglise keeles'')</small>
[[Kategooria:Anatoomia]]
|