Liigiteke: erinevus redaktsioonide vahel

'''Liigiteke''' ehk '''spetsiatsioon''' on [[Evolutsioon|evolutsiooniprotsessevolutsioon]]iprotsess, mille tulemusena tekivad uued [[Liik (bioloogia)|liigid]].

[[Charles Darwin]] oli esimene, kes kirjeldas [[Looduslik valik|loodusliku valiku]] mõju liigitekkes ning käsitles seda ka oma raamatus "[[Liikide tekkimine]]" (ingl "[[:en:On_the_Origin_of_SpeciesOn the Origin of Species|The Origin of Species]]"), mis ilmus 1859. aastal.<ref name="Ovpsn" />

Uute liikide tekkimisel on oluline tähtsus [[Ristumisbarjäär|ristumisbarjäärilristumisbarjäär]]il, mis võib tekkida erinevate [[Bioloogiline isolatsioon|bioloogiliste isolatsiooni<nowiki/>de]] toimel. Need isolatsioonimehhanismid jagunevad: sügoodieelne isolatsioon - [[Ökoloogia|ökoloogiline]], [[Etoloogia|etoloogiline]], mehaaniline, [[Gameet|gameetnegameet]]ne ja sügoodijärgne isolatsioon – [[Hübriid|hübriididehübriid]]ide eluvõimetus ja viljatus.<ref name=":1" />

[[Geograafiline objekt|Geograafilistest]] teguritest lähtudes saab liigitekkes eristada kahte peamist tüüpi: allopatriline ja sümpatriline liigiteke. Esimesel juhul on uut [[Liik (bioloogia)|liiki]] moodustav organismirühm geograafiliselt eraldatud lähteliigist, teisel juhul puudub uueks liigiks teiseneval organismirühmal geograafiline eraldatus. Täpsemal käsitlemisel, kui arvesse võetakse geograafilise eraldatuse määra, eristatakse nelja liigitekke vormi: [[allopatriline]], [[peripatriline]], [[parapatriline]] ja [[sümpatriline]].

Liikide tekkimist on võimalik esile kutsuda ka kunstlikult, näiteks laborikatsetes ja [[Loomakasvatus|loomakasvatusesloomakasvatus]]es.

Ökoloogiline isolatsioon on põhjustatud erinevustest sigimispaikades või sigimisaegades. Näiteks kahe kärnkonnaliigi ''[[:en:American_toadAmerican toad|Bufo americanus]]'' ja ''[[:en:Anaxyrus_fowleriAnaxyrus fowleri|Anaxyrus fowleri]]'' omavaheline ristumine on takistatud nende sigimispaiga erinevuse tõttu. ''Bufo americanus'' eelistab sigimispaigana [[Ojakäär|ojakääreojakäär]]e, ''Anaxyrus fowleri'' aga [[Tiik|tiiketiik]]e ja mülkaid.<ref name=":1" />

[[Taimed|Taimedel]]el esineb sageli [[Aastaajad|aastaajaline]] isolatsioon, kus näiteks lähedased liigivad [[Õitsemine|õitsevad]] erineval ajal ning selle tõttu on ristumine takistatud. [[Saaremaa|Saaremaal]]l kasvavaid [[Must leeder|musta]] ja [[Punane leeder|punast leedrit]] on kunstlikult võimalik kergesti [[Ristimine|ristata]], aga looduslikult ei saa [[Hübriid|hübriidihübriid]]i tekkida, sest nende [[Õitsemine|õitsemise]] ajad on erinevad.<ref name=":1" />

Etoloogiline isolatsioon on eriti iseloomulik just [[Lahksuguline|lahksugulistele loomadele]] ning avaldub erinevates käitumistunnustes, mille abil tunneb vastassugupool oma liigikaaslase ära. Sellisteks käitumisteks on näiteks paaritumistantsud, [[Linnulaul|linnulauludlinnulaul]]ud, konna krooksumised, kutsehüüud, [[Feromoonid|feromoonideferomoonid]]e eritamine jne. Sellised tunnused takistavad sigimisperioodil paaritumist liigivõõra partneriga.<ref name="vQPY1" /><ref name=":0" />

Mehaanilist isolatsiooni esineb ka [[Taimed|taimedetaimed]]e seas. [[Õis|Õite]] kujud on erinevad ning see tagab [[Tolmlemine|tolmeldamise]] konkreetse putukaliigi poolt. Eriti on seda näha [[Käpalised|orhideedel]].<ref name="6DBew" />

[[Gameet|Gameetne]]ne isolatsioon takistab liigivõõraste [[Gameet|sugurakkude]] ühinemist. Eriti oluline on see kehavälise [[Viljastumine|viljastumisega]] loomadel. Neil kutsub liigiomaste [[Munarakk|munarakkudemunarakk]]ude ja [[Spermatosoid|seemnerakkude]] kohtumise esile liigispetsiifilised ained, [[atraktandid]].<ref name=":0" />

Kehasisese viljastamisega loomadel hukkuvad seemnerakud liigivõõra emasisendi suguteedes, kus on selleks vajalikud mehhanismid (nt happeline keskkond, erinevad barjäärid).<ref name=":0" />

[[Hübriid|Hübriidide]]ide eluvõimetus on põhjustatud vanemate [[Geen|geenidegeen]]ide sobimatusest, mille tulemusena järglane sureb mingil eluetapil. Kõige kriitilisem aeg on [[Ontogenees|ontogeneesiontogenees]]i varastel etappidel: [[lõigustumine]], [[gastrulatsioon]] ja sugunäärmete diferentseerumine. Võib juhtuda, et lõigustumine toimub normaalselt, aga gastrulatsioonis läheb midagi valesti ning [[sügoot]] ei arene normaalselt välja. Mõnikord võib olla ka, et gastrulatsioon toimub korralikult ja katkestused ilmnevad hoopis sügoodi hilisemas arengus.<ref name=":0" /><ref name="Vhwuq" />

Isegi kui sügoodi arengus läheb kõik hästi, on suure tõenäosusega sündinud hübriid steriilne või viljatu. See on samuti tingitud vanemate geenidest: vanematelt saadud erinevast [[Kromosoom|kromosoomidekromosoom]]ide arvust ja [[Rakutuum|rakutuumarakutuum]]a ja [[tsütoplasma]] omavahelisest interaktisoonist.<ref name=":2" />

[[Muul (loom)|Muulad]] ja [[Hobueesel|hobueeslid]] on [[Hübriid|hübriididhübriid]]id, kes on tekkinud [[Hobune|hobuse]] ja [[Eesel|eesli]] ristumisel. Enamus neist on [[Steriilne|steriilsed]]. See on seetõttu, et nende vanematel on erinev arv kromosoome: [[Hobune|hobusel]] (''Equus caballus)'' on 64 kromosoomi, [[Eesel|eeslil]] (''Equus asinus)'' 62 kromosoomi. Järglasel, muulal või hobueeslil, on aga 63 kromosoomi. Need ei saa moodustada paare, mis tähendab, et [[Meioos|meioosismeioos]]is toimub ebavõrdne jagunemine. See tingib nende steriilsuse.<ref name=":2" />

[[Fail:Speciation_modes.svg|pisi|307x307px|Allopatrilise, peripatrilise, parapatrilise ja sümpatrilise liigitekke võrdlus.]]Allopatrilisel liigitekkel jaguneb [[populatsioon]] kaheks geograafiliselt eraldatud populatsiooniks (näiteks elukohtade jagunemine geograafiliste muutuste tõttu nagu näiteks mägede, ookeanite tekkimine). Eraldunud populatsioonid läbivad [[Genotüüp|genotüüpilisedgenotüüp]]ilised või [[Fenotüüp|fenotüüpilisedfenotüüp]]ilised muutused:

a) alluvad erinevalt [[Looduslik valik|loodusliku valiku]] survele

b) läbivad erinevalt [[Geenitriiv|geenitriivigeenitriiv]] i

c) esile tulevad erinevad [[Mutatsioon|mutatsioonidmutatsioon]]id

Peripatriline liigiteke on allopatrilise liigitekke alamvorm. Uued [[Liik (bioloogia)|liigid]] tekivad populatsiooni perifeersetel aladel, isoleeritud kohtades. Tekivad väikesed [[Populatsioon|populatsioonidpopulatsioon]]id, mis isolatsiooni tõttu ei ole enam võimelised geneetilist materjali vahetama esialgse populatsiooniga.<ref name=":3" /> Kui väike populatsioon on peapopulatsioonist eraldunud, saab [[looduslik valik]] toimuda seal peapopulatsioonist sõltumatult. Geograafilise isolatisooni tulemusena ja piisava pika aja möödudes võib eraldumise kõrvalproduktiks olla uue liigi teke.<ref name="YZr8j" /> Peripatrilise liigitekkega on seotud ka [[rajajaefekt]] ja [[pudelikaela efekt]]. [[Geenitriiv|Geenitriivil]]il on peripatilisel liigitekkel oluline roll.<ref name="aKWMX" />

Parapatrilisel liigitekkel on ainult osaline [[Populatsioon|populatsioonidepopulatsioon]]ide eraldumine. [[Indiviid|Indiviidide]]ide teed kummastki populatsioonist võivad vahepeal ristuda, aga suurenenud [[Heterosügootsus|heterosügootide]] fitness suurendab selliseid [[Käitumine|käitumisi]] ja mehhanisme, mis takistavad nende paaritumist. Isegi kui nende populatsioonide vahel toimub [[geenivool]], siis suurenenud diferentsiaalne valik viib lõpuks ikkagi välja uue liigi tekkeni.<ref name=":3" />

Sümpatriline liigiteke on ühe või enama järglaspopulatsiooni tekkimine ühest vanempopulatsioonist ühise [[levila]] piirides ruumilise isolatsioonita.<ref name=":1" />