Laɡerstätte: erinevus redaktsioonide vahel

'''Lagerstätte''' (ka Lagerstatte ja Lagerstaette) on paik, kus esineb erakordse säilivusega kivistisi, kus on [[fossiliseerumine|fossiliseerunud]] lisaks organismide kõva kesta ka pehme kude, näiteks karvad, suled, lihased ja nahk. Sõna on pärit saksa keelest ja tähendab sõna-sõnalt "ladestumise koht".

Lagerstätte leiukohad on maailmas väga haruldased. Nad on väga kitsa levikuga, piirdudes üheainsa kuni mõne sentimeetri paksuse kihiga väikses ning sageli raskesti ligipääsetavas [[paljand]]is. Lagerstätteid on maailmas kokku umbes paarsada. Kuigi nende hulk geoloogilises mõõtkavas on tühine, kannavad nad sellest hoolimata erakordselt olulist ja väärtuslikku informatsiooni.

Lagerstätteid võime piltlikult nimetada [[Maa (planeet)|Maa]] ajaaknaks. Lagerstättete vanus võib ulatuda kaugesse [[Eelkambrium]]isse. Silmatorkav on aga see, et ajas tagasi minnes pole fossiilide seisukord oluliselt halvem. [[Kambrium]]i ladestus (524–488 mln aastat tagasi) on leitud imepäraseid lülijalgsete fossiile [[Kanada]]st, [[Hiina]]st ja [[Gröönimaa]]lt. [[Ediacara]] ladestu (635–542 mln aastat tagasi) kihtides on leitud kummaliste pehmete loomade jäljendeid, mida on leitud Austraaliast kuni Venemaani. Lisaks sellele on ka leitud ainulaadseid putukafossiile [[Kasahstan]]ist [[Karatau (Tian Shan)|Karatau mägedes]] [[Juura]] vanuselises (150 mln aastat) leiukohtades. Ka Eestis, Kalana lagerstättes, on täheldatud kohati mikroskoopilise detailsusega säilinud fossiile. Kambriumi ja Juura ladestus leidub kõige rohkem erakordse säilivusega fossiile. Juura lagerstätte erakordset head säilivust on põhjendatud [[Pangea]] hiidkontinendi lagunemisega. Lagunemisel moodustus suur hulk kihistunud ja halva tsirkulatsiooniga veekogusid. Veekogu põhjakihtides valitses peaaegu täielik hapnikupuudus ning seal sadestunud must, väävlirikas muda säilitas suurepäraselt kõiki korjuseid. Kambriumi ladestu leiukohtade rohkusele ei osata aga seni head selgitust anda. <ref name="o2GW3" />

* [[Burgess Shale]] on fossiilsetes-lagerstättetest kuulusaim. See asub Kanada Kaljumäestikus ning selle avastas paleontoloog [[Chales Walcott]] 1909. aastal. Kuulus on ta oma erakordselt hästi säilinud pehme koe poolest. Fossiilid on säilinud sedavõrd hästi, et väga üksiksasjalikult on näha pehmeid osi, nagu näiteks lihaskoe või skeleti osad. Oluline on ta oma "tafonoomilse akna" poolest, mis näitab meile mitmekesisuse iidset elu. Burgess Shale'is on esindatud umbes 140 loomaliiki 119 perekonnast. <ref name="Xe6nJ" /> Burgess Shale'i elustik koosneb erinevatest organismidest. Vabalt ujuvad organismid olid haruldased, enamik oli kas püsivalt merepõhjas kinni (sessiilsed) või liikvel (hulkurid). Alla 10% organismidest olid kiskjad. Ebatavalise paleokeskkonna ja tafonoomilise režiimi koosmõjul säilis pehme ja kõva kestaga Kesk-Kambriumi fauna Burgess Shale'is imestusväärselt hästi.<ref name="mkjEU" />

* [[Monte Bolca]] lagerstätte asub Itaalias [[Verona]] lähedal. See on oluline infoallikas [[Eotseen]]i fossiilide kohta. Monte Bolca lagerstätte moodustus kahel etapil: üks 24 miljonit aastat tagasi ja teine 30–50 miljonit aastat tagasi. Kogu kompleks on 19-meetrises lubjakivis, mis kõik sisaldavad fossiile. Sealsest lagerstättest on leitud erakordselt hea säilivusega kalafossiile. Isendid on niivõrd hästi säilinud, et nende elundid on sageli täielikult kivistunud ja mõnikord saab määrata isegi nahavärvi. Tänu hapnikuvaesele keskkonnale, mis lükkab edasi lagunemise protsessi ja ei lase lagundajaid ligi, on need fossiilid väga hästi säilinud. Lagerstätteid uurides võime saada olulisi vastuseid küsimusele elu Maa kohta. Monte Bolcast on leitud kokku 250 kalaliiki. <ref name="AQfcU" /> Lagerstättetest säilinud pehme kerega organismid annavad olulist tõendusmaterjali mõistmisel bioloogilisi nähtusi, nagu Kambriumi plahvatust ja varem esinenud hulkrakseid. <ref name="oyPxr" />

* Süsivesiniku-lagerstätted, näiteks toornafta ja maagaas. Nendega on lisaks veel asfaldi, bitumeeni, põlevkivi toorainega ühendatud.

* Tööstuslikud mineraalid, nagu kaoliin, vilgukivi, asbest, päevakivi, kvarts, grafiit, talk, magnesiit.

* Kasutatavate kivide Vääriskivi-lagerstätte.: Näiteksteemant, liivsmaragd, kruusrubiin, savigranaat, tuffmerevaik ja kips ehitusmaterjalise tooraineksjne.

Nimekiri mõningatest maailma lagerstättetest. <ref name="1CeGC" />

<ref name="B3yhT">Perkins, Roger. 2001–2012. http://www.fossilmuseum.net/fossilrecord/Lagerstatte.htm Veebiversioon (vaadatud 30-09-2014)<small></small>(inglise keeles)</small></ref>

<ref name="1CeGC">Perkins, Roger. 2001–2012. http://www.fossilmuseum.net/Fossil_Sites/Lagerstatten.htm Veebiverioon (vaadatud 30-09-2014)<small> (inglise keeles)</small></ref>