Kilpnäärmehormoonid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
4. rida:
Kilpnäärmehormoonide morfoloogia, süntees, funktsioonid, koostis, valgud, ensüümid, molekulid ning rakud millega ta seondub ja millesse toimib ning füsioloogiline aktiivsus võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi ja arenguastmeti.
Kilpnäärmehormoonid sisaldavad rohkelt joodi.
Mida suurem on nende hormoonide sisaldus [[veri|veres]], seda enam suudavad rakud [[hapnik]]ku ja mitokondrid [[toitaine]]id kulutada.
Neil on roll ka [[reaktiivsed hapniku osakesed|reaktiivsete hapniku osakeste]] tekkes.
Lisaks neile kahele kilpnäärmehormoonile liigitatakse siia vahel ka mitmed pisut nõrgema ja/või antagonistiliku toimega hormoone.
Folliikulite vahel olevad rakud eritavad vereringesse [[kaltsitoniin]]i, mis mõjutab [[kaltsiumiainevahetus]]t.
== Mao kilpnäärmehormoonid ==
[[Madu]]de kilpnäärmehormoone on vähe uuritud, arvatakse et neil reguleerivad hormoonid [[kasvamine|kasvu]], [[kestamine|kestamist]] ja [[puhkeseisund]]eid ning [[paljunemine|paljunemist]].
Kilpnäärmehormoonide sisaldus on madudel varieeruv, nii on isaste [[harilik rästik|harilike rästikute]] ringleva türeoksiini (T<sub>4</sub>) sisaldus suurim just paljunemisperioodil.<ref>David O. Norris, Kristin H. Lopez, [http://books.google.ee/books?id=GBuISLaXYQ4C&pg=PT1189&dq=thyroid+hormones+in+snakes&hl=en&sa=X&ei=aO0EU6afOKrQ7Aai0ICACg&ved=0CDUQ6AEwAzgK#v=onepage&q=thyroid%20hormones%20in%20snakes&f=false "Hormones and Reproduction of Vertebrates"], 3. köide : Reptiles, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 19.02.2014)
Madudel tehtud [[türeoidektoomia]] mõjutab kestamise sagedust nii, et kestamine toimub lühemate ajavahemike tagant. Sagedaste kestamistsüklitega seostatakse [[seltsilisloom]]adena peetavatel madudel ka [[hüpertüreoidism]]i.
==Inimese kilpnäärmehormoonid==
Kilpnäärmehormoonide sünteesiks vajab [[inimene|inimese organism]] vähemalt 60–70
===Erituse regulatsioon ===
Kilpnäärme talitlus allub tänapäevase käsitluse kohaselt [[hüpotalamus]]ele ja [[hüpofüüs]]ile.
Hüpotalamuse eritatud [[türeotropiini vabastajahormoon]] (türeoliberiin, TSH-RF) siirdub hüpofüüsi värativeenide kaudu [[adenohüpofüüs]]i, seondub seal [[kilpnäärmehormooni retseptor]]itega ning vabastab üldvereringesse [[kilpnääret stimuleeriv hormoon|kilpnääret stimuleerivat hormooni]] (türeotropiin, TSH)<ref>"[[Inimese füsioloogia ja anatoomia]]", 426:2001</ref> (see on [[hüpotalamuse-hüpofüüsi-kilpnäärme telg]]).
Muutused hüpotalamuse-hüpofüüsi-kilpnäärme teljel mõjutavad ka naistel hüpotalamus-hüpofüüsi-munasarja telge ning meestel hüpotalamuse-hüpfüüsi-munandite telge, selle täpseid mehhanisme käesolevala ajal ei tunta.
===Eritus===
Kilpnäärme folliikulrakud eritavad folliikulite kolloidi [[türeoglobuliin]]i ([[valk]]) ning [[ensüüm]]i, mis seovad joodi valgus olevatesse türosiinimolekulidesse ja eritavad selle rakuvälisesse depoosse.
Rakuvälisest depoost vabanemiseks kolloid [[endotsütoos|endotsüteeritakse]] folliikulirakkude poolt ja hormoonid vabastatakse vereringesse.<ref>"[[Inimese füsioloogia ja anatoomia]]", 424:2001</ref>
===Füsioloogiline toime===
47. rida:
* suureneb [[südame löögisagedus]]
* võimendab [[peaaju]] arengut
* [[naine|naistel]] võimaldab [[endomeetrium]]il pakseneda jms.
Areneval [[loode|inimlootel]] võivad kilpnäärmehormoonid osaleda [[kesknärvisüsteem]]i arengus ja toimida [[neurotransmitter]]ina.
<ref>Dratman MB, Gordon JT., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9001201 Thyroid hormones as neurotransmitters.], Thyroid. detsember 1996;6(6):639-47., veebiversioon (vaadatud 12.03.2015)
Suurem osa eritatud türoksiinist muutub enne toime avaldumist trijoodtüroksiiniks. Veres on füsioloogilist toimet avaldavate vabade hormoonimolekulide tase üsna madal (lisaks varieeruv): vaba türoksiini on 0,2% ja trijoodtüroniini 0,2%. Kilpnäärmehormoonide toimet iseloomustab mõju aeglus, selleks võib kuluda mitu päeva.
Kilpnäärmehormoonid toimivad mitmete [[elund]]ite [[rakk]]udesse ning on asendamatud pea kõikide keharakkude arengul ja [[diferentseerumine|diferentseerumisel]].
Nendel hormoonidel on mitmesugused toimed [[vereringe]]le ja [[hingamine|hingamisele]] ning [[suguelund]]ite ja [[piimanäärmed|piimanäärmete]] normaalseks arenguks ja talitluseks.<ref>"[[Inimese füsioloogia ja anatoomia]]", 425:2001</ref>
Kilpnäärmehormoonid toimivad mitmete elundite rakkudesse, nad sisenevad [[sihtrakk]]udesse ja ühinevad [[rakutuum]]aga, säilitades seal osaliselt [[ribonukleiinhape|ribonukleiinhappesünteesi]], [[ribosoom]]ide ja [[mitokonder|mitokondrite]] valgusünteesi ja membraanistruktuuride sünteesi.
Hormoonid reguleerivad valkude, [[rasvad]]e ja [[süsivesikud|süsivesikute]] ja [[vitamiinid]]e metabolismi.
===Molekulaarmehhanismid===
69. rida:
{{Vaata|Kilpnäärme patoloogia}}
Kilpnäärme talitlushäiretega seostatakse inimestel mitmeid patoloogilisi seisundeid, nagu [[hüpertüreoos]] ([[türoksiinieritus]] normaalsest 15 korda suurem) ja [[hüpotüreoos]].
==Vaata ka==
84. rida:
* [http://static.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus¢ral_id=36&article_id=159 TSH KUI KÕIGE TÄHTSAM KILPNÄÄRME FUNKTSIOONIHÄIRE DIAGNOSTILINE MARKER LAPSEEAS]
* [[Telegram]], [http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/mida-teha-kilpnaarme-alatalitluse-korral#.VQGago7LeWk Mida teha kilpnäärme alatalitluse korral], 8. detsember 2013
* [http://alkeemia.delfi.ee/tervis/tervisemured/5-pohjust-miks-kilpnaarmeravimid-sind-terveks-ei-tee?id=69702765 5 põhjust, miks kilpnäärmeravimid sind terveks ei tee], 11. märts 2014
; Kilpnäärme preparaadid
90. rida:
* Dobrzyńska MM, Baumgartner A, Anderson D.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15215333 Antioxidants modulate thyroid hormone- and noradrenaline-induced DNA damage in human sperm.],
Mutagenesis. juuli 2004 ;19(4):325-30
[[Kategooria:Anatoomia]]
| |||