Redaktsioon: 22. juuli 2017, kell 08:30 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 062 muudatust P link par (+masintoim) using AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. aprill 2019, kell 15:44 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
7. rida: Esimene avastus tehti 1895. aastal, kui professor [[Wilhelm Conrad Röntgen]] avastas X-kiired, mis hiljem nimetati professori auks ümber [[Röntgenikiired\|röntgenikiirteks]]. Röntgenaparaatide töövõimet hakati mõõtma inimeste peal, hinnates naha ärritust. Peatselt ilmusid röntgenikiirte kahjulikud mõjud – selliste mõõtmiste tõttu suri enam kui 300 inimest, umbes 250 inimest [[nahavähk]]i ja üle 50 inimese verehaigustesse, peamiselt [[aneemia]]sse ning [[leukeemia]]sse.<ref name="kiirguskaitse" /> Siiski ei suhtutud nendesse juhtumitesse tõsiselt. Esimese ettevaatusabinõuna võeti kasutusele [[varjestus]], mis ei vähendanud terviseriski täielikult, kuid tagas vaid osalise varjestuse. Teine juhtum leidis aset 1915. aastal, kui Ameerika Ühendriikide firmas [[Radium Luminous Materials Company]] kasutati kelladele numbrite kirjutamiseks [[raadium]]i ja [[tsinksulfiid]]i sisaldavat värvisegu. Töötajad puutusid otseselt värviga kokku, niisutades pintsleid oma suuga, mille tagajärjel diagnoositi neil haigus nimega ~~„raadiumilõuad“~~"raadiumilõuad". 1926. aasta lõpuks oli neli töötajat surnud [[luuvähk]]i ning aneemiasse.<ref name="kiirguskaitse" /> Teadvustamata kiirgusallikatest tulenevat ohtu, kasutati veel edaspidigi erinevaid looduslikke [[radioaktiivsus\|radioaktiivseid]] ühendeid. Aja möödudes leiti aina rohkem seoseid radioaktiivsete elementide ja haiguste vahel. Esimene komisjon [[kiirgusdoos]]ide reguleerimiseks moodustati juba 1920ndatel. 27. rida: ===Kaitse optimeerimine=== Kaitse optimeerimisel lähtutakse põhimõttest, et doos oleks ~~„nii~~"nii väike, kui on võimalik mõistlikult ~~saavutada“~~saavutada" (siinkohal on mõeldud ingliskeelset akronüümi [[ALARA]], mis lahtikirjutatult tähendab 'As Low As Reasonably Achievable').<ref name="kiirguskaitse" /> Konkreetsest kiirgusallikast saadud [[doos]] peab jääma väiksemaks kui doosi piirmäär ning selle saavutamiseks võetakse kasutusele kõik võimalikud meetmed. Lisaks peab arvestama ka majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid. ALARA printsiip on oluline nii patsientide kui ka töötajate kiirguskaitses.<ref name="kliinikum" /> ===Individuaalsete doosipiirmäärade rakendamine===

Kiirguskaitse: erinevus redaktsioonide vahel