Kestumine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
P pisitoimetamine
1. rida:
[[Pilt:Cicada molting animated-2.gif|thumbpisi|Perekonda ''[[Tibicen]]'' kuuluva [[tsikaadlased|tsikaadlase]] kestumine.]]
'''Kestumine''' ehk '''kestamine''' ([[inglise keel]]es ''echdysis'') on paljude [[lülijalgsed|lülijalgsete]], [[kahepaiksed|kahepaiksete]] ja [[roomajad|roomajate]] regulaarne jäiga [[Kutiikula (zooloogia)|kutiikula]] või [[epidermis]]e [[marraskiht|marraskihi]] vahetamine selleks, et loom saaks kasvada.
 
Kestamine on seotud [[hormoonid]]ega.
 
==Roomajatel==
===Madudel===
[[Maolised|Madude]] nahk koosneb soomustest ja on neil, üldise kehakattena, kaitseks mitmesuguste väliste tegurite aga on oluline ka sisemiste tegurite puhul. Nii kestavad juveniilsed maod seoses kasvamisega tunduvalt tihedamini kui vanemad maoindiviidid. Maod kestavad ka enne paaritumist, nii näiteks osalevad [[harilik rästik|hariliku rästiku]] isasloomad edukalt [[paaritumine|paaritumisel]] üksnes pärast kevadist kestamist.<ref>A.J. Marshall, F.M. Woolf. ''[http://jcs.biologists.org/content/s3-98/41/89.full.pdf Seasonal Lipid Changes In the Sexual Elements of a Male Snake, Vipera berus]'' <small> (inglise keeles)</small></ref>
Kestamise ajal, mille välisteks indikaatoriteks on piimjas [[silmakilbis]], tuhmunud nahavärv ja kerge ärrituvus, pole soovitatav madusid kätte võtta ega toita ning neile tuleks võimaldada rahu. Maolised võivad kestuda ka pärast traumaatilist sündmust või terviseprobleemide korral.
 
Enne kestamist koguneb vana naha alla [[ensüümid]]e<nowiki/>rikas [[lümf]] ja pärast epidermise pealmise kihi eraldumist toimub lümfivedeliku reabsorbeerumine.
 
Kestamise käigus saadavad [[melanotsüüdid]] [[pseudopood]]ide kaudu [[keratotsüüt]]idele [[melaniin]]i.
 
Kestamine on lisaks hormoonidele seotud ka [[kilpnääre|kilpnäärmega]].<ref>Simon J. Girling,''[http://books.google.ee/books?id=gVsn975dy8gC&pg=PA110&dq=snake+scales+surface&hl=et&sa=X&ei=Y_vYUpvYDcid7gakoYHQCA&redir_esc=y#v=onepage&q=snake%20scales%20surface&f=false Veterinary Nursing of Exotic Pets]'', Blackwell Publishing, lk 110, 2003, ISBN 1 4051 0747 2, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 17.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Mao naha pealmise kihi (epidermise) kestumine toimub looduses tavaliselt tervikuna<ref>ENE 3:522.</ref> ja perioodiliselt, selleks hõõruvad maod oma [[mokakilbis]]eid vastu kühmulist puukoort.
 
Veelise eluviisiga madudel ei õnnestu kestamine nühkimise abil kuidagi, seetõttu kerivad nemad enda keha sõlme ja püüavad seeläbi vanast nahast vabaneda.
 
Omapärane kestamine madude hulgas on [[vagelpimemadu|vagelpimemaol]] – epiteel hakkab irduma [[saba]]st, venitudes ja kärisedes erineva pikkusega torukestena.<ref>[[Loomade elu]] 5:248–249.</ref>
 
Sisetingimustes peetavatel maolistel võib sõltuvalt sisekeskkonna eripärast, toidust ja muudest teguritest esineda mitmeid seisundeid – näiteks võib silmi kattev läbipaistev silmakilbis mitte irduda ning see omakorda võib põhjustada maol [[põletik]]ku, [[valu]] ja ebamugavust, mille kõrvaldamiseks võib vaja minna ka [[veterinaar|loomaarsti]] abi.
33. rida:
===Videod===
*[http://www.youtube.com/watch?v=GGldL9MhwRM YouTube'i video: Rästik kestumas]
 
 
[[Kategooria:Arengubioloogia]]