Hüpotermia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P pisitoimetamine
1. rida:
'''Hüpotermia''' ([[inglise keel]]es ''hypothermia''), '''alatemperatuur''', '''vaegsoojumus''', '''allajahtumisseisund''' ehk '''alajahtumine''' on seisund, kus organismi kehatemperatuur on langenud normaalsest madalamale. Inimese kehatemperatuur püsib tänu [[Termoregulatsioon|termoregulatsiooniletermoregulatsioon]]ile umbes 37 &nbsp;°C juures, alajahtumine tekib kehatemperatuuri langemisel alla 35 &nbsp;°C.<ref name="h1" />
Keha väljaulatuvad osad nagu [[kõrvad]], [[nina]], põsesarnad, [[sõrmed]] ja [[varvas|varbad]] kaotavad soojust kõige kiiremini. Vereringe üritab siseelundeid külmumisest päästa, ahendades nahaaluseid [[Veresoon|veresooniveresoon]]i. Kehatemperatuuri langedes ilmuvad alajahtumise sümptomid nagu värisemine ja meeltesegadus.<ref name="en" />
Kui hüpotermiat ei ravita, siis võib see viia [[südamerabandus|südamerabanduse]]e, hingamiselundite töö seiskumise või [[Surm|surmanisurm]]ani.<ref name="h1" />
[[Pilt:WAITING, WAITING. These frostbite casualties of the embattled First Marine Division and Seventh Infantry Division who... - NARA - 542211.tif|pisi|paremal|Külmanäpistusega USA sõdurid ootavad lennukit]]
 
9. rida:
Kergema alajahtumise sümptomid on peaaegu identsed raskema variandi omadega. Peamine sümptom on [[Värisemine|külmavärinad:]] keha automaatne kaitse külma välistemperatuuri vastu, püüdes niimoodi keha soojendada. Teiste sümptomite hulka kuuluvad kiirenenud [[hingamine]] ja pulss, raskused kõnelemisega ja üldine mõttesegadus, koordinatsiooni puudumine, [[väsimus]].
===Raske alajahtumine===
Kehatemperatuuri edasisel langemisel sümptomid kas raskenevad või muutuvad nõrgemaks. Külmavärinad on pidevad, esineb kohmakust ja koordinatsiooni puudumist. Kõne on ebaselge ja tekivad raskused mõtlemisega. Otsustusvõime halveneb, näiteks võib tulla soov sooje riideid seljast võtta. Liikumine väheneb, tekib [[Uni|unisusuni]]sus, jõuetus ja [[apaatia]] enda oleku suhtes. Esineda võib ka järkjärgulist teadvusekaotust. Pulss nõrgeneb ja hingamine aeglustub ning muutub pindmiseks.
===Alajahtumine imikutel===
Tavalised märgid imikute alajahtumise kohta on erepunane, külm [[nahk]] ja loid olek.<ref name="h2" />
17. rida:
Soojuskao peamised põhjustajad on:
* [[Soojuskiirgus]] – kõige rohkem soojust kaob katmata kehaosade pinnalt soojuse kiirgamise tõttu. Tuleks kanda ilmale vastavad riietust ning vältida liiga pikaajalist külma käes viibimist.
* Otsene kontakt millegi eriti külmaga, näiteks külma vee või maapinnaga, juhib soojust kehast välja. Vesi on väga hea [[Soojusjuhtivus|soojusjuht]], seega keha kaotab külmas vees palju kiiremini soojust kui külmas õhus. Sarnaselt sellega kaotab keha palju kiiremini soojust just siis, kui riided on märjad, näiteks [[Vihm|vihmavihm]]a käes viibides. Märjad riided tuleks võimalikult kiiresti seljast võtta, katta end kuivade riietega ja liikuda sooja, kuiva kohta.
* [[Tuul]] alandab kehatemperatuuri, kandes ära õhukese sooja õhukihi nahapinna lähedalt.
Imikute ja [[Vanur|vanuritevanur]]ite puhul tuleks jälgida ka kliimaseadme temperatuuri, mis võib olla keeratud nende jaoks liiga madalale. Probleemiks võib kujuneda ka ebapiisav majasoojustus.<ref name="h3" />
==Riskitegurid==
Alajahtumist soodustavad mitmed tegurid:
* '''Vanadus'''. Üle 65-aastased inimesed on alajahtumisele haavatavamad, kuna keha võime temperatuuri reguleerida ja külma tunnetada väheneb vanuse kasvades. Eakatel esineb rohkem termoregulatsiooni mõjutavaid haigusi kui noorematel. Mõni eakam inimene ei pruugi olla võimeline ennast väljendama, kui neil on külm, või ei suuda nad ise liikuda soojemasse paika.
* '''Väga noor iga'''. [[Laps|Lapsed]]ed kaotavad soojust palju kiiremini kui [[täiskasvanu|täiskasvanud]]d, kuna nende [[pea]] on kehaga võrreldes suurem, võimendades soojuskadu pea kaudu. Lapsed võivad ka näiteks mänguhoos külmatunnet eirata. Neil ei pruugi olla piisavalt otsustusvõimet, et külmas ilmas soojalt riidesse panna või vajadusel sooja minna. Imikutel võib olla eriti suur probleem külmaga, sest nende keha ei tooda nii efektiivselt sooja.
* '''Vaimsed häired'''. [[Vaimupuue|Vaimupuude]], [[dementsus]]e või mõne muu [[psüühikahäire]]ga inimesed, kellel on halvenenud otsustusvõime, ei pruugi ilmale vastavalt riietuda või mõista külma ilmaga seotud riski. Dementsed inimesed võivad minna hulkuma ja kergesti ära eksida, jäädes niimoodi välja külma või märja ilma kätte.
* '''[[Alkohol|Alkoholi]]i ja [[Uimasti|narkootikumide]] tarbimine'''. Alkohol võib jätta tunde, et keha soojeneb seestpoolt, kuid tegelikult see laiendab veresooni ehk keha hoopis kaotab soojust. [[Stimulant]]ide või alkoholi tarbimine võib mõjutada ka ratsionaalset otsustusvõimet. Kui inimene on joobnud ja ta kaotab külmas ilmas [[Teadvus|teadvuseteadvus]]e, siis tekib tal väga tõenäoliselt alajahtumine.
* '''Teatud tervisehäired'''. Mõned tervisehäired mõjutavad keha võimet kehatemperatuuri reguleerida. Näiteks [[kilpnäärme alatalitlus]] ehk hüpotüreoos, kehv [[toitumine]], [[südamerabandus]], raske liigesepõletik ehk [[artriit]], [[Parkinsoni tõbi]], [[trauma]], [[seljaaju]]kahjustused, põletused, jäsemete tundlikkust mõjutavad häired (näiteks närvikahjustus [[Jalg|jalgadesjalg]]ades [[Diabeet|diabeetidiabeet]]i põdevatel inimestel), vedelikupuudus ja ülejäänud [[Seisund|seisundidseisund]]id, mis piiravad [[liikumine|liikumist]] või takistavad vereringet.
* '''[[Ravim|Ravimid]]id'''. Mitmed ravimid, sealhulgas teatud [[antidepressandid]], [[antipsühhootikumid]] ja rahustid, võivad mõjutada keha võimet kehatemperatuuri reguleerida.<ref name="h4" />
==Tüsistused==
[[Pilt:Wintertenen.jpg|pisi|paremal|Külmamuhud varvastel.]]
Alajahtunud inimesed võivad külmas ilmas või vees viibimise tõttu olla vastuvõtlikumad ka teistele külmaga seotud kahjustustele:
* külmakahjustus ehk kehakudede külmumine
* [[gangreen]] – vereringehäiretest põhjustatud kudede närbumine ja surm (võib olla külmakahjustuse tüsistus)
* külmamuhud – [[Kapillaar|kapillaaridekapillaar]]ide ja närvikahjustus, tavaliselt kätes või jalgades
* kaevikpöid – kapillaaride ja närvikahjustus jalgades pikaajalise vees viibimise tõttu<ref name="h5" />
==Kontrollimine ja diagnoos==
Alajahtumise [[Diagnoos|diagnoosiminediagnoos]]imine on toimub inimese kehaliste näitajate ja hetkeolukorra järgi. Leebete [[Sümptom|sümptomitesümptom]]ite puhul ei pruugi diagnoosi panemine olla nii kerge, näiteks kui siseruumis oleval vanuril on meeltesegadus, koordinatsioonihäired ja kõneprobleemid. Sellistel juhtudel võib olla vaja ülevaatust, mille hulka võib kuuluda päraku[[termomeeter|termomeetriga]] kehatemperatuuri mõõtmine.<ref name="h6" />
==Ravi==
Kui keegi tundub olevat alajahtunud, tuleb viivitamatult leida [[arst]]iabi. Abi saabumiseni tuleks jälgida järgmisi juhiseid.
43. rida:
* '''Vii inimene siseruumi'''. Inimene tuleb võimalusel toimetada kuiva ja sooja kohta. Kui inimest pole võimalik liigutada, tuleb teda kaitsta külma ja tuule eest nii palju kui võimalik.
* '''Eemalda märjad riided'''. Kui inimene kannab märgi riideid, tuleb need eemaldada. Liigsete liigutuste vältimiseks võib vajadusel riided ka seljast ära lõigata.
* '''Kata inimene tekkidega'''. Kasuta kihtidena kuivi [[Tekk|tekketekk]]e või jakke/[[Mantel|mantleid]], et inimene üles soojendada. Katta tuleks ka pea, jättes ainult [[nägu]] välja.
* '''Eralda inimese keha külmast maapinnast'''. Väljas viibides tuleks inimene panna tekile või mõnele muule soojale pinnale selili lamama.
* '''Jälgi hingamist'''. Tõsiselt alajahtunud inimene võib näida teadvuseta, ilma nähtava pulsi või hingamiseta. Kui hingamine seiskub või on ohtlikult pinnapealne või aeglane, tuleb otsekohe alustada elustamisega.
* '''Jaga kehasoojust'''. Inimese keha soojendamiseks võib [[Riietus|riided]] ära võtta ja lamada tema kõrval, et tekiks kehadevaheline kontakt. Mõlemad inimesed tuleb katta tekkidega.
* '''Soojad joogid'''. Kui alajahtunud inimene on teadvusel ja võimeline neelama, võib pakkuda sooja mittealkohoolset kofeiinivaba jooki, et aidata kehal üles soojeneda.
* '''Kasuta sooja, kuiva kompressi'''. Kasutada võib esmaabi soojakompressi, isetehtud kompressi soojast veest plastpudelis või fööniga soojendatud rätikut. Kompressi võib panna ainult [[Kael|kaelalekael]]ale, [[rind]]kerele või kubemele. Ära kasuta kompressi kätel või jalgadel, sest jäsemete soojendamine suunab külma vere tagasi [[Süda|südamessesüda]]messe, [[Kopsud|kopsudessekopsud]]esse ja [[Peaaju|ajju]], langetades sellega kehatemperatuuri, mis võib olla surmav.
* '''Ära kasuta otsest soojusallikat'''. Inimese soojendamisel tuleks hoiduda kuumast veest, soojenduspadjast või soojenduslambist. Liigne kuumus võib nahka kahjustada või isegi tekitada korrapäratuid südamelööke, mis võivad südame töö peatada.
===Meditsiiniline ravi===
Alajahtumise tõsidusest sõltuvalt võib [[kiirabi]] sekkuda mõne järgmise [[Meetod|meetodigameetod]]iga, et kehatemperatuuri tõsta:
* '''[[Veri|Vere]] soojendamine'''. Võetakse verd, soojendatakse üles ja süstitakse tagasi kehasse ringlema. Tavalise meetodina kasutatakse selleks hemo[[dialüüs]]imasinat, mida üldiselt kasutatakse vere filtreerimiseks [[Neerud|neerudeneerud]]e alatalitluse puhul.
* '''Soojad [[veen]]isisesed vedelikud'''. Veeni süstitakse sooja soolalahust, et aidata verel soojeneda.
* '''Maoloputus'''. Sooja soolalahusega saab soojendada [[magu]], [[Kusepõis|põit]] või [[Jämesool|jämesooltjämesool]]t. Sooja [[Lahus|lahuselahus]]e sisestamiseks lükatakse väike toru kõrist alla, et jõuda maoni, kusitist sisse põieni jõudmiseks või [[Pärak|pärakustpärak]]ust pärasoolde.<ref name="h7" />
==Ennetamine==
===Sooja hoidmine külmas ilmas===
67. rida:
* '''Otsi varju'''. Kui sul ei ole võimalik minna siseruumidesse, siis otsi varju tuule eest.
* '''Ole tegevuses'''. Jalutamine, [[jooksmine]] või muu [[liikumine]] aitab kehasoojust hoida.
* '''Tea oma piire'''. Ära võta liigseid [[Risk|riskerisk]]e ja jälgi, et lapsed ja vanurid hindaksid olukorda õigesti.<ref name="en" />
===Laste ohutus===
Imikud ja nooremad lapsed võiksid olla täiskasvanuga võrreldes riietatud ühe lisakihiga. Laste õues külma käes veedetud aeg peaks olema piiratud, nad võiksid käia tihti toas ennast soojendamas, võib pakkuda [[Tee_Tee (jook)|teed]] või [[Kakao|kakaodkakao]]d.
===Talvine autoohutus===
Halva ilmaga reisides teavita kindlasti kedagi oma sihtpaigast ja arvatavast saabumise kellaajast. Sellisel juhul oskavad [[Päästeamet|päästjad]] sinu [[Auto|autotauto]]t probleemide tekkimisel otsida. Hea mõte on kaasas kanda ka hädaabivarustust puhuks, kui auto enam ei käivitu. See võiks sisaldada mitut tekki, [[Tuletikk|tikke]], [[Küünal|küünlaid]], esmaabipakki, kuiv- või purgitoitu, [[Konserv|konservekonserv]]e ja konserviavajat. Võimaluse korral reisida [[Mobiiltelefon|mobiiliga]]. Kui satute hädaolukorda, koguge kõik vajalikud asjad autosse, kogunege üksteise lähedale kokku ja katke end kinni. Käivitage auto kümneks minutiks iga tunni aja tagant. Avage veidi üht [[Aken|akentaken]]t ning tehke kindlaks, et [[Summuti_Summuti (autod)|summuti]] poleks [[Mootor|mootorimootor]]i töötamise ajal lumega kaetud.
===Alkoholi tarbimine===
Ärge jooge alkoholi:
87. rida:
==Alajahtumine Eestis==
===Tartu maraton===
[[Tartu maraton|Tartu maratoni]]i korraldajate analüüsi kohaselt näitas 2011. aasta avatud raja sõit mitmeid puudusi tervisesportlaste ohutunnetuses. Paljude osavõtjate riietus ei olnud ilmastikule vastav, ei arvestatud ka ekstreemse külma ilmaga kaasneva kõrgema energiavajadusega, mis viis erakordse väsimuseni ja katkestamiseni. Külmad ilmad tekitavad ka lisaprobleeme [[Suusad|suuskade]] määrimisel.
Tartu Maratoni kodulehel on osalejatele välja toodud järgmised riietumissoovitused:
* 0-kiht. Lühikeste varrukatega higisärk või võrkmaika ja (soovituslikult tuulekaitsega) aluspüksid.
97. rida:
Maailma külmades piirkondades jäävad paljud [[imetajad]] [[talv]]ekuudeks sügavasse tardumusseisundisse, mida nimetatakse [[Talveuni|talveuneks]].
 
Külmades piirkondades elavad [[putuktoidulised]] nagu [[Käsitiivalised|nahkhiired]] on sunnitud talvel magama, sest siis ei leidu söögiks [[Putukad|putukaid]]. Ka suslikud ja [[Siil|siilidsiil]]id magavad talviti.<ref name=":0" /> Talveunes siili [[Hapnikutarve|hapniku-]] ja energiatarve on suvisest palju väiksem: kehatemperatuur võib langeda kuni +6 &nbsp;°C-ni ehk üle kolmekümne kraadi ja hingamine aeglustuda mõnekümnelt korralt üheksa korrani minutis.
 
[[Eesti]] [[Pruunkaru|pruunkarudpruunkaru]]d jäävad [[Taliuinak|taliuinakuletaliuinak]]ule. Suurtel loomadel on uinaku ajal kehatemperatuur veidi üle kolmekümne kraadi. Pruunkarud vahetavad tihti oma asendit ja on tegelikult uinakust hoolimata vajadusel või häirimise korral teovõimelised.<ref name="D0R72" />
 
Lindude seas jäävad päriselt talveunne vaid [[Ameerika|Ameerikas]]s elavad uniöösorrid ja mõned teised [[Öösorr|öösorridöösorr]]id.<ref name=":0" />
 
== Viited ==