Hüpotermia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
'''Hüpotermia''' ([[inglise keel]]es ''hypothermia''), '''alatemperatuur''', '''vaegsoojumus''', '''allajahtumisseisund''' ehk '''alajahtumine''' on seisund, kus organismi kehatemperatuur on langenud normaalsest madalamale. Inimese kehatemperatuur püsib tänu [[
Keha väljaulatuvad osad nagu [[kõrvad]], [[nina]], põsesarnad, [[sõrmed]] ja [[varvas|varbad]] kaotavad soojust kõige kiiremini. Vereringe üritab siseelundeid külmumisest päästa, ahendades nahaaluseid [[
Kui hüpotermiat ei ravita, siis võib see viia [[südamerabandus
[[Pilt:WAITING, WAITING. These frostbite casualties of the embattled First Marine Division and Seventh Infantry Division who... - NARA - 542211.tif|pisi|paremal|Külmanäpistusega USA sõdurid ootavad lennukit]]
9. rida:
Kergema alajahtumise sümptomid on peaaegu identsed raskema variandi omadega. Peamine sümptom on [[Värisemine|külmavärinad:]] keha automaatne kaitse külma välistemperatuuri vastu, püüdes niimoodi keha soojendada. Teiste sümptomite hulka kuuluvad kiirenenud [[hingamine]] ja pulss, raskused kõnelemisega ja üldine mõttesegadus, koordinatsiooni puudumine, [[väsimus]].
===Raske alajahtumine===
Kehatemperatuuri edasisel langemisel sümptomid kas raskenevad või muutuvad nõrgemaks. Külmavärinad on pidevad, esineb kohmakust ja koordinatsiooni puudumist. Kõne on ebaselge ja tekivad raskused mõtlemisega. Otsustusvõime halveneb, näiteks võib tulla soov sooje riideid seljast võtta. Liikumine väheneb, tekib [[
===Alajahtumine imikutel===
Tavalised märgid imikute alajahtumise kohta on erepunane, külm [[nahk]] ja loid olek.<ref name="h2" />
17. rida:
Soojuskao peamised põhjustajad on:
* [[Soojuskiirgus]] – kõige rohkem soojust kaob katmata kehaosade pinnalt soojuse kiirgamise tõttu. Tuleks kanda ilmale vastavad riietust ning vältida liiga pikaajalist külma käes viibimist.
* Otsene kontakt millegi eriti külmaga, näiteks külma vee või maapinnaga, juhib soojust kehast välja. Vesi on väga hea [[Soojusjuhtivus|soojusjuht]], seega keha kaotab külmas vees palju kiiremini soojust kui külmas õhus. Sarnaselt sellega kaotab keha palju kiiremini soojust just siis, kui riided on märjad, näiteks [[
* [[Tuul]] alandab kehatemperatuuri, kandes ära õhukese sooja õhukihi nahapinna lähedalt.
Imikute ja [[
==Riskitegurid==
Alajahtumist soodustavad mitmed tegurid:
* '''Vanadus'''. Üle 65-aastased inimesed on alajahtumisele haavatavamad, kuna keha võime temperatuuri reguleerida ja külma tunnetada väheneb vanuse kasvades. Eakatel esineb rohkem termoregulatsiooni mõjutavaid haigusi kui noorematel. Mõni eakam inimene ei pruugi olla võimeline ennast väljendama, kui neil on külm, või ei suuda nad ise liikuda soojemasse paika.
* '''Väga noor iga'''. [[Laps
* '''Vaimsed häired'''. [[Vaimupuue|Vaimupuude]], [[dementsus]]e või mõne muu [[psüühikahäire]]ga inimesed, kellel on halvenenud otsustusvõime, ei pruugi ilmale vastavalt riietuda või mõista külma ilmaga seotud riski. Dementsed inimesed võivad minna hulkuma ja kergesti ära eksida, jäädes niimoodi välja külma või märja ilma kätte.
* '''[[Alkohol
* '''Teatud tervisehäired'''. Mõned tervisehäired mõjutavad keha võimet kehatemperatuuri reguleerida. Näiteks [[kilpnäärme alatalitlus]] ehk hüpotüreoos, kehv [[toitumine]], [[südamerabandus]], raske liigesepõletik ehk [[artriit]], [[Parkinsoni tõbi]], [[trauma]], [[seljaaju]]kahjustused, põletused, jäsemete tundlikkust mõjutavad häired (näiteks närvikahjustus [[
* '''[[Ravim
==Tüsistused==
[[Pilt:Wintertenen.jpg|pisi|paremal|Külmamuhud varvastel
Alajahtunud inimesed võivad külmas ilmas või vees viibimise tõttu olla vastuvõtlikumad ka teistele külmaga seotud kahjustustele:
* külmakahjustus ehk kehakudede külmumine
* [[gangreen]] – vereringehäiretest põhjustatud kudede närbumine ja surm (võib olla külmakahjustuse tüsistus)
* külmamuhud – [[
* kaevikpöid – kapillaaride ja närvikahjustus jalgades pikaajalise vees viibimise tõttu<ref name="h5" />
==Kontrollimine ja diagnoos==
Alajahtumise [[
==Ravi==
Kui keegi tundub olevat alajahtunud, tuleb viivitamatult leida [[arst]]iabi. Abi saabumiseni tuleks jälgida järgmisi juhiseid.
43. rida:
* '''Vii inimene siseruumi'''. Inimene tuleb võimalusel toimetada kuiva ja sooja kohta. Kui inimest pole võimalik liigutada, tuleb teda kaitsta külma ja tuule eest nii palju kui võimalik.
* '''Eemalda märjad riided'''. Kui inimene kannab märgi riideid, tuleb need eemaldada. Liigsete liigutuste vältimiseks võib vajadusel riided ka seljast ära lõigata.
* '''Kata inimene tekkidega'''. Kasuta kihtidena kuivi [[
* '''Eralda inimese keha külmast maapinnast'''. Väljas viibides tuleks inimene panna tekile või mõnele muule soojale pinnale selili lamama.
* '''Jälgi hingamist'''. Tõsiselt alajahtunud inimene võib näida teadvuseta, ilma nähtava pulsi või hingamiseta. Kui hingamine seiskub või on ohtlikult pinnapealne või aeglane, tuleb otsekohe alustada elustamisega.
* '''Jaga kehasoojust'''. Inimese keha soojendamiseks võib [[Riietus|riided]] ära võtta ja lamada tema kõrval, et tekiks kehadevaheline kontakt. Mõlemad inimesed tuleb katta tekkidega.
* '''Soojad joogid'''. Kui alajahtunud inimene on teadvusel ja võimeline neelama, võib pakkuda sooja mittealkohoolset kofeiinivaba jooki, et aidata kehal üles soojeneda.
* '''Kasuta sooja, kuiva kompressi'''. Kasutada võib esmaabi soojakompressi, isetehtud kompressi soojast veest plastpudelis või fööniga soojendatud rätikut. Kompressi võib panna ainult [[
* '''Ära kasuta otsest soojusallikat'''. Inimese soojendamisel tuleks hoiduda kuumast veest, soojenduspadjast või soojenduslambist. Liigne kuumus võib nahka kahjustada või isegi tekitada korrapäratuid südamelööke, mis võivad südame töö peatada.
===Meditsiiniline ravi===
Alajahtumise tõsidusest sõltuvalt võib [[kiirabi]] sekkuda mõne järgmise [[
* '''[[Veri|Vere]] soojendamine'''. Võetakse verd, soojendatakse üles ja süstitakse tagasi kehasse ringlema. Tavalise meetodina kasutatakse selleks hemo[[dialüüs]]imasinat, mida üldiselt kasutatakse vere filtreerimiseks [[
* '''Soojad [[veen]]isisesed vedelikud'''. Veeni süstitakse sooja soolalahust, et aidata verel soojeneda.
* '''Maoloputus'''. Sooja soolalahusega saab soojendada [[magu]], [[Kusepõis|põit]] või [[
==Ennetamine==
===Sooja hoidmine külmas ilmas===
67. rida:
* '''Otsi varju'''. Kui sul ei ole võimalik minna siseruumidesse, siis otsi varju tuule eest.
* '''Ole tegevuses'''. Jalutamine, [[jooksmine]] või muu [[liikumine]] aitab kehasoojust hoida.
* '''Tea oma piire'''. Ära võta liigseid [[
===Laste ohutus===
Imikud ja nooremad lapsed võiksid olla täiskasvanuga võrreldes riietatud ühe lisakihiga. Laste õues külma käes veedetud aeg peaks olema piiratud, nad võiksid käia tihti toas ennast soojendamas, võib pakkuda [[
===Talvine autoohutus===
Halva ilmaga reisides teavita kindlasti kedagi oma sihtpaigast ja arvatavast saabumise kellaajast. Sellisel juhul oskavad [[Päästeamet|päästjad]] sinu [[
===Alkoholi tarbimine===
Ärge jooge alkoholi:
87. rida:
==Alajahtumine Eestis==
===Tartu maraton===
[[Tartu maraton
Tartu Maratoni kodulehel on osalejatele välja toodud järgmised riietumissoovitused:
* 0-kiht. Lühikeste varrukatega higisärk või võrkmaika ja (soovituslikult tuulekaitsega) aluspüksid.
97. rida:
Maailma külmades piirkondades jäävad paljud [[imetajad]] [[talv]]ekuudeks sügavasse tardumusseisundisse, mida nimetatakse [[Talveuni|talveuneks]].
Külmades piirkondades elavad [[putuktoidulised]] nagu [[Käsitiivalised|nahkhiired]] on sunnitud talvel magama, sest siis ei leidu söögiks [[Putukad|putukaid]]. Ka suslikud ja [[
[[Eesti]] [[
Lindude seas jäävad päriselt talveunne vaid [[Ameerika
== Viited ==
|