Harilik soolikarohi: erinevus redaktsioonide vahel

'''Harilik soolikarohi''' (''Tanacetum vulgare'') on [[korvõielised|korvõieliste]] sugukonna [[soolikarohi (perekond)|soolikarohu]] perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[taimed|taime]][[liik (bioloogia)|liik]]. Soolikarohu tunneb ära iseloomuliku kamprilõhna ja suurte kollaseõieliste puhmikute järgi. Rahvapärased nimetused on ka reinvarred, külakuradipuu, põllupihelgas, solknalill, ussihain ja heinvarred. Soolikarohu ladinakeelne nimetus arvatakse tulenevat kreekakeelsetest sõnadest ''athanatos'' (surematu), ''atanasie'' (igavene) või ''thanatos'' (surm), sest taimel on olnud oluline osa mitmete rahvaste matusekombetalituses roiskumisvastasevahendina.roiskumisvastase vahendina.<ref name="harilik">{{netiviide | URL = http://taimed.loodus.ee/harilik-soolikarohi | Pealkiri = Harilik soolikarohi | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 22.04.2018| Keel = }}</ref>. <ref name="raal">Ain Raal. "101 Eesti ravimtaime", Tallinn: Varrak, 2013.</ref>

Soolikarohi armastab kasvada tee- ja põlluservades ning kuivades kasvukohtades inimasustuse läheduses. Samuti [[rannavall]]idel, [[rannaniit|rannaniidul]], [[loopealne|loopealsetel]] ja vahel ka pärisniidul. <ref name="harilik" /> <ref>{{netiviide | URL = http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=306 | Pealkiri = Harilik soolikarohi | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 22.04.2018| Keel = }}</ref>.[[Fail:Tanacetum vulgare Sturm13047.jpg|vasakul|pisi]]

Soolikarohi kasvab tugevate puhmikutena 40–120 cm kõrguseks ning õitseb juulist septembrini. <ref name="harilik" />

[[Korvõisik]]ud on kollased, pealt peaaegu lamedad ja läbimõõduga 7–12 mm. Õisiku moodustavad ainult [[putkõis|putkõied]], millest keskmised on viiehambalise krooniga mitmesugulised õied ning välimised kolmehambalise krooniga ühesugulised emasõied. Korvõisikud liituvad varre tippudes [[kännas]]jaks [[liitõisik]]uks. <ref name="harilik" />

Soolikarohu [[lihtleht|lihtlehed]] on kuni 20 cm pikad ja 8–10 cm laiad, kujult [[elliptiline leht|elliptilised]] kuni [[äraspidimunajas leht|äraspidimunajad]]. Pihlakalehtedega sarnaselt on nad sügavalt lõhestunud [[sulgjas leht|sulgjateks hõlmadeks]]. Hõlmad on saagjaservalised ja lõhestunud. Eristatakse juurmisi lehti, mis on [[roots|pikarootsulised]], alumisi varrelehti, mis on lühirootsulised, ning ülemisi lehti, mis on rootsutud. Noortele lehtedele on eriomane hõbehall karvastus alumisel pinnal. <ref name="harilik" />

Varred on püstised, madalate ribidega, tihedalt lehistunud ning annavad ülemises osas sageli harusid. Värvuselt on kahvaturohelised või lillakaspunased. <ref name="harilik" />

Soolikarohu maa-aluseks osaks on [[risoom]], millel on palju lühikesi risoomivõsundeid ja lisajuuri. <ref name="harilik" />

Viljaks on [[seemnis]], mis on pikiribidega ja tipul madala kileja hambulise äärisega. Pikkus on 1,5–1,8 mm ja laius umbes 0,5 mm. Paljunemine toimubki peamiselt seemnetega või siis mõningal määral ka vegetatiivselt risoomivõsundite abil. <ref name="harilik" />

Loomad soolikarohtu tema iseloomuliku ebameeldiva lõhna ja mõru maitse tõttu ei söö – see võiks tekitada ohtlikke mürgistusi. Küll aga võivad linnud taime tugevate puhmikute vahele pesa ehitada. <ref name="harilik" />

Soolikarohu nimetus tulenebki ilmselt tema rahvameditsiinilisest kasutusest. Ta on vana ja tuntud ravimtaim, mida on kasutatud keskajast saadik sooleparasiitide (peamiselt solkmete ja naaskelsabade) välja tõrjumiseks. Droogina on kasutatud õisikuid, millest tehti teed, või seemneid, mida söödi või raputati ka võileivale. Soolikarohust on abi otsitud ka soolevaeguste, krampide ja kõhutõve korral ning menstruaaltsükli korrastamiseks. Välispidiselt on soolikarohuga tohterdatud sügelisi, halvasti paranevaid haavu, podagrat ja liigesepõletikku. <ref name="harilik" /><ref name="raal" />

Õisikud sisaldavad [[flavonoidid|flavonoide]] (kvertsiin, luteoliin, akatsetiin), millel on toime sapinõristusele. Taim sisaldab ka [[eeterlikud õlid|eeterlikke õlisid]] (kuni 2%, tujoon), millel on mõju sooleussidele ja seetõttu ongi soolikarohtu just eeskätt soole ussnugiliste tõrjeks kasutatud. Kahjuks on antud ained mürgised ka inimesele, mistõttu on soolikarohtu tänapäeval seespidiselt tarvitada ei soovitata. Parkainesisaldusest võib olla abi kõhulahtisuse korral. Põletikuvastane, higieritust, seedetegevust, menstruatsiooni soodustav ja palavikku alandav toime on teaduslikult tõestamata. <ref name="raal" />

'''Kuna suured annused võivad põhjustada mürgistust ja raskematel juhtudel surma, võib taime kasutada vaid arsti ettekirjutuste kohaselt'''. Mürgistusnähtudeks on mao limaskesta valulikkus ja krambid. '''Kindlasti vältida raseduse korral''', sest soolikarohi võib tekitada [[abort|aborti]]. <ref name="harilik" /> <ref name="raal" />