Fütohormoonid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid |
P pisitoimetamine |
||
3. rida:
Kuigi taime- ja loomahormoonid on funktsionaalselt analoogid, on need siiski struktuurilt ja omadustelt väga erinevad. Taimehormoonid on väikesed ja lihtsad, enamasti vees lahustuvad molekulid. See võimaldab nende kerget difundeerumist läbi taimekudede, kiiremaks transpordiks liigutatakse hormoone mööda [[floeem]]i ja [[ksüleem]]i. Lisaks on mõnel hormoonil spetsiifilised transporterid. Signaaliülekandeks vajalik hormoonide [[kontsentratsioon]] on väga madal, mis raskendab nende tuvastamist.<ref name="viide1" />
Fütohormoonide hulgas eristatakse [[Auksiinid|auksiine]], [[
== Auksiin ==
9. rida:
[[Auksiin]] on esimene tuvastatud taimehormoon. Selle avastasid teadlased (nende seas oli ka [[Charles Darwin|C. Darwin]]), kes uurisid taime varre kasvukiiruse faktoreid. Uurimuse käigus selgus, et kui nisuidu [[koleoptüül]]i tippu küljelt valgustada, põhjustab see võrse paindumist valguse suunas. Selgus, et paindumine oli põhjustatud ebaühtlasest kasvust. Kui koleoptüülilt tipp eemaldada, siis noore võrse kasv peatus, tipu asendamisel aga kasv jätkus. Hollandi taimefüsioloog [[Frits Warmolt Went]] tuvastas keemilise aine, mis seda kõike põhjustas. Selleks oli [[indool-äädikhape]], mis on kõige tuntum auksiini vorm.<ref name=":0" />
Auksiin on taimele hädavajalik hormoon. Kõige tuntum on see taime kasvu reguleerimise poolest, kuid põhjustab ka [[fototropism]]i, vaskulaarsete kudede diferentseerumist, vaskulaarsete kambiumirakkude jagunemist ja lehepinna kasvu. Auksiini sünteesitakse tüüpiliselt taime [[
Auksiini mõju sõltub kontsentratsioonist, võimaldades nii positiivset kui ka negatiivset mõju taime kasvule. Positiivseks mõjuks peab kontsentratsioon olema mõjubarjäärist suurem, edasine auksiini kontsentratsiooni tõus ja taime pikkuskasv on lineaarses seoses. Kindla kontsentratsiooni ületamisel lakkab kasvu soodustav tegur ja toime on hoopis inhibeeriv.<ref name=":0" />
15. rida:
== Giberelliin ==
Algselt arvati, et [[giberelliinid]] on [[fütotoksiin]]id, sest patogeenne seen eritas giberelliine riisitaimedele, põhjustades taimede soovimatut pikkuskasvu. Hiljem avastati, et giberelliini leidub kõigis taimedes ja see on oluline kasvu- ja diferentseerumisprotsesside regulaator.<ref name="viide1" />
[[Pilt:The effect of Gibberellins.svg|pisi|
Sarnaselt auksiinidega mõjutavad ka giberelliinid varre pikkuskasvu, kuid erinevaid kudesid. Giberelliinid mõjutavad [[sõlmevahe]] pikkust [[Kõrgemad taimed|kõrgematel taimedel]] ja auksiinid koleoptüüli kasvu heintaimede võrsetel. Giberelliinide toimet saab hinnata, kui võrrelda normaaltüüpi taimi [[mutant]]idega, kellel puudub aktiivse giberelliini sünteesi võime. Giberelliinide puudumisel on taim kääbuskasvuline ja kui sellele giberelliine manustada, siis kasvab see sama pikaks kui normaaltüüpi taim.<ref name=":0" />
Seemne idanemisel on giberelliinid väga tähtsad. Seemne peamine varuaine on [[tärklis]], seda ei saa aga taim enne kasutada, kui tärklis on [[
Erinevaid giberelliine on kokku tuvastatud umbes 80. Enamik taimi kasutab mitmesuguste giberelliinide segu. Kuigi nende omadused varieeruvad, ei osata siiski arvata, milleks selline heterogeensus vajalik on. Võimalik, et paljud eraldatud giberelliinid on sünteesi käigus tekkivad vahevormid lõpp-produktile.<ref name="viide1" />
32. rida:
== Abstsiishape (ABA) ==
[[Abstsiishape]] reguleerib taime kasvu, arengut ja vananemisprotsesse, seemnete ja [[
Abstsiishapet sünteesitakse täiskasvanud lehtedes ja transporditakse taimes peamiselt floeemi kaudu. Veepuuduse korral sünteesitakse juurtes suurtes kogustes abstsiishapet, selle tulemusena tõuseb abstsiishappe tase taimes kuni 40 korda. See protsess on vajalik õhulõhede sulgemiseks, et vähendada taime veekadu.<ref name=":0" />
40. rida:
[[Etüleen]] on ainus gaasilisel kujul esinev fütohormoon. Kõrge etüleeni kontsentratsioon paneb taimede lehed langema, mis oli probleem, kui eluruumides kasutati gaasilampe. Gaasilampidest eraldus etüleeni ja see tegi taimede kasvatamise siseruumides võimatuks, sest taimed lasid selle tõttu lehtedel langeda. Alles hiljem avastati, et taimed sisaldavad ka naturaalselt etüleeni.<ref name="viide1" />
Etüleenil on taimede füsioloogias kaks funktsiooni. Esimene on viljade valmimine ja taime vananemisprotsessid. Kui vilja kasv peatub, sünteesitakse seal etüleeni, mis algatab [[
Etüleeni mõju viljade valmimisel teeb võimalikuks nende pikaajalise säilitamise. Seda tehakse [[süsihappegaas|CO<sub>2</sub>]] rikkas keskkonnas, sest CO<sub>2</sub> inhibeerib etüleeni mõju. Kui lisada keskkonda etüleeni, valmivad pikaajaliselt säilitatud viljad mõne päevaga. Lihakad viljad (näiteks õunad ja tomatid) eritavad suures koguses etüleeni, mis kiirendab ka nendega koos olevate viljade valmimist.<ref name=":0" />
== Jasmonaat ==
[[Jasmonaadid]] on taime stressihormoonid, mida sünteesitakse [[
Jasmonaadid indutseerivad taimedes [[
== Salitsüülhape ==
56. rida:
<ref name="viide1">Mohr, H. and Schopfer, P. 1995. Plant Physiology, p. 383–398. Springer, Verlag Berlin Heidelberg.</ref>
<ref name=":0">Fosket, D. E. 1994. Plant growth and development: a molecular approach, p. 298–323, 447. Academic Press, Inc. 525B Street, Suite 1900, San Diego, California 92101–4495.</ref>
<ref name="GN30E">Dennis, T. D. Layzell, B. D. Lefebvre, D. D. and Turpin, H. D. 1997. Plant Metabolism, p. 157.
}}
|