Harilik varsakabi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
HakanIST (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 84.50.216.15 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 2001:7D0:88C8:B480:A0E3:2D2D:A388:9CB0.
Märgis: Tühistamine
20. rida:
[[File: Caltha palustris MHNT.BOT.2005.0.967.jpg|thumb|Kukrud koos seemnetega]]
 
'''Harilik varsakabi''' (''Caltha palustris'') on [[tulikalised|tulikaliste]] sugukonna [[varsakabi (perekond)|varsakabja]] perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[suvehaljus|suvehaljas]] [[rohttaim]] .
<br />
 
==Nimi==
Rahvasuus tuntud ka kui '''konnakapsas''', '''ahunalill''' või '''latiklill'''.
 
==Morfoloogia==
 
Tõusev või lamav, 15–40 cm kõrgune, seest õõnes [[vars]] on suhteliselt jäme ja harunenud.
 
[[Sõrmjas leht|Sõrmjad]] [[lihtleht|lihtlehed]] on ümar[[südajas leht|südajad]] või [[neerjas leht|neerjad]], tumerohelised ja läikivad. Varrelehed on lühirootsulised või rootsutud, kitsamad. [[Lehelaba]] [[täkiline leheserv|täkilise]] või [[hambuline leheserv|hambulise]] kuni peaaegu [[terve leheserv|terve]] servaga.
 
[[Õis|Õied]] suured, kollased ja läikivad. Õite läbimõõt (2) 3–4 cm, ühel varrel võib olla kolm kuni neli õit. Igast õiest areneb 5–8 palju[[seeme|seemnelist]] kiirjalt asetunud [[kukkur (botaanika)|kukrut]]. [[Seeme|Seemned]] väikesed, levivad [[aerohooria|tuule]] ja [[hüdrohooria|vee]] abil, idanevad kergesti.
 
[[Risoom]] lühike, kuni 20 cm pikkuste rohkete [[juur]]tega.
 
==Paljunemine==
Paljuneb seemnetega. Ka vegetatiivselt maapealsete roomavate ja juurduvate [[võsund]]itega, harva risoomi jagunemise teel.
 
==Levila==
Levinud peaaegu kogu [[Euroopa]]s, laiadel aladel [[Aasia]]s, ka [[Põhja-Ameerika]]s, [[Austraalia]]s ja [[Uus-Meremaa]]l. Kogu Eestis sage.
 
==Kasvukoht==
Kasvab niisketele aladel: [[soo]]des ja veekogude kallastel, soostunud niitudel ja metsades.
 
==Kasvatamine==
Aedades võib kasvatada ka kuivematel kohtedel, on kasvanud isegi rippuva taimena [[kiviktaimla]]s. Metsistub vaid liigniiskel mullal, mujal ohtu pole. Õitseb 2–2,5 nädalat aprillis ja mais. Vahel õitseb teist korda augusti lõpul või septembris.
 
 
[[Kategooria:Eesti tulikalaadsed]]
[[Kategooria:Tulikalised]]