Päike: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
|||
21. rida:
| [[Tiirlemisperiood]] || align=right | (2,25–2,50)×10<sup>8</sup> [[Juliuse aasta|a<sub>J</sub>]]
|-
| [[Orbitaalkiirus]]<br>ümber Linnutee tuuma|| align=right | ~220
|-
! bgcolor="FFFFB4" colspan=2 | Füüsikalised parameetrid<ref name="KqhII" />
37. rida:
| Keskmine [[tihedus]] || align=right | 1,409 g/cm³
|-
| [[Raskuskiirendus]] ekvaatoril || align=right | 274,0
|-
| [[Paokiirus]] || align=right | 617,7
|-
| [[Sideeriline pöörlemisperiood]] || align=right | 609,12 h<br>25,38 ööpäeva
|-
| Pinna [[temperatuur]] || align=right | 5500
|-
! bgcolor="FFFFB4" colspan=2 | [[Fotosfäär]]i koostis <small>(massi järgi)</small> <ref name="vitalstats" />
65. rida:
Päikese [[näiv tähesuurus]] on −26,74 ja [[absoluutne tähesuurus]] 4,85<ref name="A&O" />. Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat. On leitud, et aktiivsustsükli jooksul, aktiivsuse maksimumist kuni miinimumini, varieerub Päikese kiirguse tugevus umbes 0,1%.<ref name="ZmMAM" />
Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Seda kaugust nimetatakse [[astronoomiline ühik|astronoomiliseks ühikuks]]. Maa kaugus Päikesest ei muutu palju: [[periheel]]is ehk kõige lähemas punktis on see 147,1 miljonit km ja [[afeel]]is ehk kõige kaugemas punktis 152,1 miljonit km. Päikese näiv [[nurkläbimõõt]] on 32'58",78–31'31",34. Päikese ekvatoriaalne horisondiline [[parallaks]] on 8",94–8",65. Päikese [[solaarkonstant]] [[Maa atmosfäär]]i piiril on 1,95 cal/cm²/min ehk 1,36
Päikese ümber [[tiirlemine|tiirlevad]] [[Maa (planeet)|Maa]] ja teised [[planeet|planeedid]], nii [[Maa-sarnased planeedid]], [[hiidplaneet|hiidplaneedid]] kui ka [[kääbusplaneet|kääbusplaneedid]]. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel [[asteroid]]id, [[meteoroid]]id, [[komeet|komeedid]], [[Neptuuni-tagused objektid]] ja [[tolm]].
Päike on [[peajada]] täht [[spektriklass]]iga G2V<ref name="A&O" />, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Ka mõõtmetelt ületab Päike suurt osa peajadal asuvaid tähti, kuid kuumimatest peajadal asuvatest tähtedest on tema raadius umbes 10 korda väiksem, (ka Päikese massist väiksema massiga) [[punane hiid|punastest hiidtähtedest]] või massiivsetest [[ülihiid]]udest aga sadu kuni tuhandeid kordi väiksem. G2-spektriklassi tähtedel on peajadale omane eluiga umbes 10 miljardit aastat. Päikese vanus on 4,57 miljardit aastat. Päikest peetakse [[universum]]i ajaloos kolmanda põlvkonna täheks.
Päike liigub lähimate tähtede suhtes [[kiirus]]ega 19,5
Päikese [[läbimõõt]] on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10<sup>30</sup> kg (332 950 Maa massi). Päikese [[raadius]] on 6,9599×10<sup>8</sup> m (109 Maa raadiust), [[pindala]] 6,087×10<sup>18</sup> m², [[ruumala]] 1,4122×10<sup>27</sup> m³ ja keskmine [[tihedus]] on 1409
[[Raskuskiirendus]] Päikese pinnal on 273,98
Päike koosneb peamiselt [[vesinik]]ust (73,46% massi järgi) ja [[heelium]]ist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elemente kokku on 1,67% massi järgi<ref name="vitalstats" />. Päikese keskmes, kus tihedus on 160 000
[[Pilt:Sonnenfleck.jpg|pisi|Päikeseplekid]]
Päikese pinnaks loetakse see ala, millest allapoole on Päike läbipaistmatu. See moodustab [[kromosfäär]]i aluse ja sellest alates mõõdetakse kaugust Päikese pinnast.<ref name="A&O" />
Päikese fotosfäär ehk valgust kiirgav kiht ulatub 320
[[Päikese kroon]]i tihedus on 10<sup>11</sup> aatomit kuupmeetri kohta ning fotosfääril 10<sup>23</sup> aatomit kuupmeetri kohta. Tsentris on Päikese tihedus umbkaudu 150 grammi kuupsentimeetri kohta.
[[Spiikula]]te ja [[kromosfääriloide]]te keskmine kestus on 8 minutit, kõrgus 7000
Päikese pinna[[temperatuur]] on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 1,8 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K). Spiikulate ja kromosfääriloidete temperatuur on 15 000 K, protuberantside temperatuur 7000 K.<ref name="A&O" />
92. rida:
Kogu Päikese [[aine (füüsika)|aine]] on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu [[plasma]]olekus. Et Päike ei ole [[tahke keha|tahkis]], siis [[pöörlemine|pöörleb]] ta diferentsiaalselt: ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel [[laiuskraad]]idel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema [[magnetväli|magnetvälja]] [[jõujoon]]ed põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk [[päikeseplekk]]e ja protuberantse.
Päikese aktiivsust iseloomustavad päikeseplekid. Päikese aktiivsus on tsükliline. Kui vaadata päikeseplekkide arvu, on tsükli pikkus 11,4 aastat, aga kui nende magnetvälja [[Polaarsus (füüsika)|polaarsust]], siis 22,08 aastat. Laikude läbimõõt on 10 000
[[Päikesevarjutus]]e ajal varjab [[Kuu (kuu)|Kuu]] Maal asuva vaatleja jaoks Päikese osaliselt või täielikult. [[Täielik päikesevarjutus|Täieliku päikesevarjutuse]] ajal on taeva heledus Päikese ümbruses 1,610<sup>−9</sup> Päikese heledusest. Seevastu Kuu heledus on Maalt Kuule peegeldunud valguse tõttu 1,110<sup>−10</sup> Päikese heledusest.<ref name="A&O" />
Mõnda aega arvati, et Päikeses toimuva termotuumareaktsiooni tekitatud [[neutriino]]de arv on ainult kolmandik teoorias ennustatust ([[Päikese neutriinode probleem]]). Ent hiljuti avastati, et neutriinodel on [[seisumass]], mistõttu nad saavad teel Päikeselt Maale muunduda raskemini avastatavat liiki neutriinodeks, nii et lahknevus mõõtmiste ja teooria vahel on kõrvaldatud.
Päikese otsene vaatlemine võib kahjustada silmi ja põhjustada ka pimedaks jäämist (nii juhtus [[Joseph Plateau]]ga). [[Päikesevarjutus]]e ajal on oht Päikesesse vaadates silmi kahjustada eriti suur, sest haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ja sellepärast vaadatakse heledat Päikest kauem kui ohutuse piir lubaks. Silmade kaitsmiseks pikaajalise vaatlemise korral tuleb kasutada spetsiaalseid [[päikesefilter|päikesefiltreid]] või tumedat [[keevitusklaas]]i. Tahmane klaas, diskett, valgustatud filmilint jms sobivad vaid Päikese väga lühiajaliseks vaatlemiseks, sest nad ei neela Päikese [[infrapunakiirgus]]t.
==Vaata ka==
105. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="vitalstats">{{netiviide | URL = http://solar-center.stanford.edu/vitalstats.html| Pealkiri = "The Sun's Vital Statistics"| Väljaanne = solar-center.stanford.edu| Kasutatud = 02.01.2012| Keel = inglise}}</ref>▼
<ref name="A&O">"[[A ja O]]". [[Tallinn]], "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1987]], lk. 50–51</ref>▼
<ref name="lk44">"A ja O", lk. 44</ref>▼
<ref name="fHbfR">{{netiviide | URL = http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/sunfact.html| Pealkiri = "Sun Fact Sheet"| Väljaanne = nssdc.gsfc.nasa.gov| Kasutatud = 02.01.2012| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="KqhII">{{netiviide | URL = http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Display=Facts&Object=Sun| Pealkiri = "Sun: Facts & Figures"| Väljaanne = solarsystem.nasa.gov| Kasutatud = 02.01.2012| Keel = inglise}}</ref>
▲<ref name="vitalstats">{{netiviide | URL = http://solar-center.stanford.edu/vitalstats.html| Pealkiri = "The Sun's Vital Statistics"| Väljaanne = solar-center.stanford.edu| Kasutatud = 02.01.2012| Keel = inglise}}</ref>
▲<ref name="A&O">"[[A ja O]]". [[Tallinn]], "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1987]], lk. 50–51</ref>
<ref name="ZmMAM">{{netiviide | URL = http://www.pmodwrc.ch/pmod.php?topic=tsi/composite/SolarConstant| Pealkiri = "Solar Constant"| Väljaanne = Physikalisch-Meteorologisches Observatorium Davos| Kasutatud = 02.02.2014| Keel = inglise}}</ref>
▲<ref name="lk44">"A ja O", lk. 44</ref>
}}
|