Maa-lähedane orbiit: erinevus redaktsioonide vahel

'''Maa-lähedane orbiit''' (inglise keeles ''low Earth Orbit'' (LEO)) on ümber Maa tiirleva keha [[orbiit]], mille kõrgus on vahemikus 160 kilomeetrit perioodiga umbes 88 minutit, kuni 2000 kilomeetrit perioodiga umbes 127 minutit. Objektid, mis on allpool 160 kilomeetrit annavad gaasikeskkonna tõttu väga kiiresti oma kiirust ära ning kaotavad seetõttu ka kõrgust.<ref>{{cite web | url=http://www.iadc-online.org/Documents/IADC-2002-01,%20IADC%20Space%20Debris%20Guidelines,%20Revision%201.pdf |format=PDF| title=IADC Space Debris Mitigation Guidelines|publisher=[[Inter-Agency Space Debris Coordination Committee]]|date=15. oktoober 2002}}</ref> Peale [[Apollo programm|Apollo programmi]]i Kuu missioone pole kordagi inimesed Maa lähedastest orbiitidest väljapoole läinud. Maa-lähedase orbiidi mehitatud kosmoselennu kõrgusrekord on NASA missioon [[Gemini 11]] käes, mille apogee oli 1374 kilomeetrit. Kõik mehitatud kosmosejaamad on siiani olnud Maa-lähedastel orbiitidel ning sama kehtib ka suurema osa satelliitide kohta.

Maa-lähedasel orbiidil asuvaid objekte mõjutab õhutakistus, mis sõltub orbiidi kõrgusest. Maa-lähedane orbiit asub Maa atmosfääri ja sisemise [[Van Alleni kiirgusvöönd]]i vahel. Tavaliselt ei ole satelliitide kõrgus alla 300 &nbsp;km, sest [[õhutakistus]] on nii suur, et satelliit saab orbiidil olla väga vähest aega, põledes seejärel Maa atmosfääris ära. Kiirus, mida on tarvis, et jõuda stabiilsele Maa-lähedasele orbiidile, on umbes 7,8 &nbsp;km/s. See kiirus on seda suurem, mida kõrgemat orbiiti soovitakse. [[Delta-v]], mida on vaja, et saavutada Maa-lähedane orbiit on umbes 9.4 &nbsp;km/s. Atmosfäärist ja gravitatsioonist tingitud raketi starti takistavad jõud lisavad delta-v väärtusele juurde 1.5-2.0 &nbsp;km/s.

[[FilePilt:Orbitalaltitudes.jpg|center|700px]]

* [[Rahvusvaheline kosmosejaam]] Maa-lähedasel orbiidil, kõrgusega ca 400 &nbsp;km Maa pinnast.<ref>{{cite web | url=http://www.nasa.gov/mission_pages/station/expeditions/expedition26/iss_altitude.html | title=Higher Altitude Improves Station's Fuel Economy | publisher=NASA | accessdate=2013-02-12}}</ref>

* Kaugseiresatelliidid kasutavad tihti Maa-lähedasi orbiite, sest sealt on võimalik saada detailsemaid pilte. Need satelliidid saavad ka ära kasutada Päikese-sünkroonseid orbiite, mis asuvad 800 &nbsp;km kõrgusel.

Maa-lähedastel orbiitidel on kõige suurem probleem [[kosmoseprügi|kosmoseprügiga]]ga. See probleem on eriti aktuaalseks kujunenud viimaste aastate jooksul. Suur oht madalatel orbiitidel tuleneb sellest, et objektidel on erineva suunaga kiirusekomponendid, mis täiskokkupõrke korral tähendab tihti mõlema objekti hävimist. See tekitab veel omakorda prügi juurde, sellest tulenevat ahelreaktsiooni kirjeldab [[Kessleri sündroom]].