Fotomeetriline paradoks: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P →‎top: pisitoimetamine
1. rida:
[[ImagePilt:Olber's Paradox - All Points.gif|pisi|Animatsioon näitab, kuidas lõputus, homogeenses ja staatilises universumis ilmuvad nähtavale üha kaugemad tähed, täites tühimikud lähemate tähtede vahel ja kattes lõpuks kogu taeva ereda valgusega. Olbersi paradoks näitab, et kuna öötaevas on tume, peab vähemalt üks neist kolmest eeldusest universumi kohta olema väär.]]
'''[[Fotomeetria (astronoomia)|Fotomeetriline]] paradoks''' ehk '''Olbersi paradoks''' ehk '''tumeda öötaeva paradoks''' on [[astrofüüsika]] ja [[füüsikaline kosmoloogia|füüsikalise kosmoloogia]] valda kuuluv [[paradoks]], mis seisneb vastuolus ühelt poolt lõputu ja igavese [[staatiline universum|staatilise universumi]] ning teiselt poolt öötaeva tumeduse vahel: kui universum on igas suunas lõputult täis tähtede valgust, miks pole siis öine taevas hele? Tänapäeva füüsikas on staatilise universumi mudelist valdavalt loobutud ning öötaeva tumedust peetakse üheks argumendiks [[dünaamiline universum|dünaamilise universumimudeli]] poolt, nagu seda kirjeldab näiteks [[Suure Paugu teooria]].<ref name="NYT-20150803">{{cite news |last=Overbye |first=Dennis |authorlink=Dennis Overbye |title=The Flip Side of Optimism About Life on Other Planets |url=https://www.nytimes.com/2015/08/04/science/space/the-flip-side-of-optimism-about-life-on-other-planets.html |date=3. august 2015 |work=[[The New York Times]] |accessdate=29. oktoober 2015}}</ref>