|
Küla kuulus aastani [[1938]] samanimelise valla koosseisu, pärast haldusreformi Haljala valda. [[1977]] liideti Jõeküla, Tõugu küla, Varangu küla ja Varangu-Raja küla Karulõpe külaks; Haljala vallavolikogu otsusega nimetati [[1997]]. aastal Karulõpe küla taas Varanguks.
Inimasustus oli Selja jõe orus tõenäoliselt juba [[neoliitikum|nooremal kiviajal]]. Varangu küla territooriumil asuvad [[kivikalme]]d (rahvasuus tuntud kui Kääpamäed), mitu [[kultusekivi]] ning [[Veskikants]]i nime all tuntud 11-13.–13. sajandist pärinev [[linnamägi]]. Veskikants asub Selja jõe kirdekaldal jõelooke sees. Viiekandiline linnuseõu hõlmab umbes 4500 ruutmeetrit, seda ümbritses arvatavasti kividest kuivmüür.
[[Image:Varangu_Veskikants.jpg|thumb|left|Varangu Veskikants]]
Esmakordselt on küla mainitud [[1241]] [[Taani hindamisraamat]]us nime allnimega ''Uvarangalae''. Nimi võib tuleneda sõnast varang või võreng, mis tähendas sügavat hauakohta jões. Teise teooria järgi tähendas sõna varang paksu metsatihnikut. Vähem tõenäoliselt tuleneb küla nimi [[germaani]] sõnast ''varang'' või ''vaering'' (< ''*var'' 'leping, liit'), mis tähendas ([[viikingilaev]]a) meeskonda. [[13. sajand]]il oli Varangu küla suuruseks 32 [[adramaa]]d, mis oli ligi kaks korda rohkem [[Virumaa]] keskmisest. Elanike arv võis tollal olla u 200.
Varangu järgi on nime saanud [[Wrangel]]ite aadlisuguvõsa, kust on võrsunud näiteks arktikauurija [[Ferdinand von Wrangell]] (1796-18701796–1870) ning Venemaa kodusõja valgekaartlaste üks juhte [[Peter von Wrangell]] (1878-19281878–1928).
Wrangelite esiisale rüütel Eilardusele, kes pärines [[Lüneburg]]i kandist Löwenwolde (või Levenwalde) soost ning Taani hindamisraamatu andmeil langes 1241. aastal, [[lään]]istati selle kandi maad juba 13. sajandi algul. Eilardusele ja tema vennale Robertusele kuulusid Põhja-Eestis ulatuslikud maa-alad. Eilarduse järeltulijaks oli ilmselt Heinrich von Löwenwolde, kes hiljem esineb juba Varangu külalt saadud nime allnimega Hinricus de Wrangele ja Heinrich von Frangen. [[1277]]. aastal oli ta läänistamise tunnistajaks [[Riia peapiiskop]]i territooriumil ning muutus ka ise Riia peapiiskopi [[vasall]]iks muidu [[Taani]] valitsemise all olevas Põhja-Eestis. [[1279]]. aasta märtsis langes ta lahingus leedulastega. Wrangellidele kuulus Varangu aastani 1402, pärast seda kuulus küla Liivi sõjani Rakvere [[foogt]]ile.
Tõenäoliselt [[16. sajand]]il tekkis [[Varangu mõis (Haljala)|Varangu rüütlimõis]] (sks k Wrangelshof), mille [[1613]] sai Rootsi kuningas [[Gustav Adolf]]ilt Moritz Wrangel. [[1652]]-–[[1656]] rajas kapten Fabian Moritz Wrangell mõisa esindusliku peahoone, osade teadete järgi valmis ehitus [[1666]]. Mõis sai kannatada [[1905]]. aasta rahutuste ajal ning on tänaseks varemetes; säilinud on maakividest [[viinaköök]], kus asub raamatukogu, ning osaliselt tallihoone. Osaliselt on säilinud mõisa park. Külakeskusest ja mõisasüdamest veidi eemal asub omapärase arhitektuuriga [[kabel]].
[[Image:Varangu_hydrojaam.png|thumb|right|Varangu hüdroelektrijaam aastal 1962]]
[[1930]]. aastal avati Varangul algkooli uus hoone. Kool suleti pärast [[Teine maailmasõda|Teistteist maailmasõda]] ning hoone on tugevasti lagunenud. Nõukogude aastail oli Varangu küla elus tooniandvaks jõuks "Õitsengu" [[kolhoos]], mis 1990. aastate omandireformi käigus muutus osaühinguks.
[[1946]]. aastal alustati Varangul Selja jõele vana [[vesiveski]] asukohta [[hüdroelektrijaam]]a ehitust. Ehitus käis lööktöö korras ning 70kW70 kW jaam andis voolu [[1961]]. aastani, mil lõpetas töö seoses [[põlevkivi]]energeetika eelisarendamisega.
Küla järgi on oma nime saanud [[Ordoviitsiumordoviitsium]]i [[Varangu lade]].<ref>http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Varangu+lade</ref>
==Vaata ka==
| 