Order: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:PalladioTuscan.jpg|thumb|Order]]
'''Order''' ([[ladina keel]]es ''ordo'' 'rida, asetus, kord') on [[ehitus]]es [[arhitektuur]]iliste vahendite ja kompositsioonivõtete süsteem, mis põhineb [[sammas-talakonstruktsioon]]i kandvate ja kantavate osade kindlaksmääratud ühendustel ja plastilisel töötlusel.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 353</ref>
 
Sammas-talakonstruktsiooni kandvad osad on näiteks [[sammas|sambad]] koos [[kapiteel]]i, [[Baas (arhitektuur)|baas]]i ja vahel ka [[pjedestaal]]iga, [[pilaster|pilastrid]] ja [[piilar]]id. Kantavad osad on näiteks [[arhitraav]], [[friis]] ja [[karniis]].<ref name=Tehnikaleksikon/>
 
Klassikalised kunstiliselt mõtestatud orderid kujunesid välja [[Vana-Kreeka]]s. NadNeid saidhakati nimenimetama Kreeka piirkondade järgi: [[dooria order|dooria]], [[joonia order|joonia]] ja [[korintose order]]. Need orderite liigid levisid [[Vana-Rooma]]sse ning selle mõjul kasutati nende orderite tõlgendusi sageli [[renessanss|renessansiaja]] ja [[klassitsism|klassitsistlikus]] arhitektuuris. Näiteks dooria orderi [[Itaalia]] töötlus on [[toskaana order]]. Komposiitorder ehk [[liitorder]] ühendab korintose ja joonia orderi elemente.<ref name=Tehnikaleksikon/>
 
Samba kõrgus sõltub tema läbimõõdust ja stiilist. Dooria samba kõrgus on läbimõõdust 7 korda suurem, joonia samba kõrgus 8 ja korintose samba kõrgus 9 korda. Kuna sammas ei pruugi olla kogu ulatuses ühesuguse läbimõõduga, tavaliselt on tasee alt laiem kui ülevalt, siis kasutatakse samba alumist, maapinnalähedast läbimõõtu. Talastiku kõrgus on umbes veerand samba kõrgusest.
 
Orderit kasutatakse hoonetel ka selleks, et neile kunstipärast ilmet anda. Sageli kasutatakse orderit suure ühiskondliku tähtsusega hoonete, sealhulgas kultusehitiste [[ideoloogia|ideoloogilise]] tähtsuse esiletoomiseks.<ref name=Tehnikaleksikon/>
 
Ainus antiikaja arhitektuuri käsitlev säilinud käsiraamat on [[Vitruvius]]e "''[[De architectura]]''", mis avastati [[15. sajand]]il. Seetõttu oli Vitruviusel hiliskeskaja ja uusaja arhitektuurile määratu mõju.
 
== Viited ==