Tätoveering: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
unikaalne täpsmärkus standardseks
P pisitoimetamine
1. rida:
{{See artikkel| räägib naha pigmendi muutmisest; filmi kohta vaata [[Tätoveering (film)]]}}
 
'''Tätoveering''' on inimese või looma nahapinna alla kantud [[tint]], mis muudab [[Nahk|naha]] [[Pigment (bioloogia)|pigmenti]]. Tätoveeringu tegemist nimetatakse tätoveerimiseks.
 
Inimestele tehakse tätoveeringuid põhiliselt kaunistamise eesmärgil, loomadele nende identifitseerimiseks.
10. rida:
 
== Etümoloogia ==
Sõna tätoveering (ingl ''tattoo'' või ''tattow)'' pärineb 18. sajandi polüneesia sõnast ''tatau'', mis tähendab 'korraliku tööinimese moodi' (täpsemalt 1769. aastal nimi- ja tegusõnana Capten Cooki reisidest).
 
[[Pilt:MaoriChief1784.jpg|leftvasakul|pisi|230x230px|Tätoveeritud Maoori hõimupealik (kapten Cooki ja tema meeskonna ülestäheldus aastast 1784)]]
 
== Ajalugu ==
Tätoveeringute ajalugu on võimatu täpselt ajaliselt määratleda, kuid need on eri kultuurides ümber maailma juba aastatuhandeid tuntud. Näiteks olid maailma kõige paremini säilinud kiviaja inimese, 1991. aastal Alpidest leitud 5300 aastat vana jäämees [[Ötzi]] kehal tätoveeringud.
 
[[Jaapan]]is on tätoveerimisel pikad traditsioonid, mis on seotud kuritegelike ''[[yakuza]]''-grupeeringutega – liikmed on sageli üle keha tätoveeritud, kuid seda pole riiete tõttu näha.
 
Tätoveeringud jõudsid Euroopasse 1600. ja 1700. aastate paiku avastusretkedega – meremehed tõid kaugete maade põliselanike tätoveeringud omal nahal Euroopasse näha. 1800. aastate paiku muutusid tätoveeringud populaarseks kogu Euroopas, isegi näiteks Taani kuningal [[Frederik IX]]-l olid kehakaunistused. 1920. aastatel vähenes lääneriikides tätoveeringute populaarsus ja sestsaadik jäi tätoveerimine pikaks ajaks peamiselt kurjategijate ja meremeeste pärusmaaks.
 
1960. ja 1970. aastatel hakkas tätoveeringute populaarsus taas kasvama ning 1990ndatel sai tätoveerimisest juba mood. Sealjuures tulid moodi nn ''tribal''-tätoveeringud. Teised populaarsed motiivid olid vanakoolipildid, traditsioonilised roosid, leopardid ning teised mustad ja hallid pildid.
[[Pilt:Beato, Felice (1834 – 1907) - Tattooed japanese men - ca. 1870.jpg|pisi|216x216px|Tätoveeritud jaapani mehed umbes 1870. aastal]]
Tänapäeval on populaarseim vahend tätoveeringute tegemisel elektriline tätoveerimismasin. Nüüdisaegsetel masinatel on elektromagnetilised mähised, mis liigutavad armatuuri üles ja alla. Armatuur on omakorda ühendatud kanaliseeritud nõelaga, mille kaudu jõuab tint naha alla.
 
== Tüübid ==
Ameerika Dermatoloogia Akadeemia ([[:en:American_Academy_of_Dermatology|American Academy of Dermatology]]) eristab viit tüüpi tätoveeringuid:
* traumaatilised tätoveeringud, tuntud ka kui loomulikud tätoveeringud, mis tulenevad vigastustest (nt teeõnnetus asfaldil või pliiatsisüsi naha all);
* amatöörtätoveeringud;
* professionaalsed tätoveeringud (nii traditsiooniliste vahendite kui ka kaasaegsete masinatega);
* kosmeetilised tätoveeringud, tuntud ka kui püsimeik;
* meditsiinilised tätoveeringud.
 
=== Traumaatilised tätoveeringud ===
Traumaatiline tätoveering on mingi aine (nt asfaldi) sattumine haavale või katkisele nahale. Neid tätoveeringuid on raske eelmaldada, kuna pigmenti muutev aine on mitme nahakihi vahel laiali ning [[arm]]istumine ja püsiv dislokeerimine teeb eemaldamise võimatuks. Samuti võib traumaatiline tätoveering tekkda naha tahtlikul või õnnetuslikul vigastamisel pliitatsi või tindiga, kui grafiit või süsi jätab nahale märgi.
[[FilePilt:A marriageable girl.jpg|thumbpisi|241x241px|Paapua Uus-Guinea põlisrahval Koita hõimul hakatakse naisi alates viiendast eluaastast igal aastal tätoveerima. V-kujuline kaelus sümboliseerib nnaise abieluealisust. Foto aastast 1912.]]
 
=== Amatöör- ja professionaalsed tätoveeringud ===
Paljud tätoveeringud täidavad olulist rolli [[Siirderiitus|siirderiitustelsiirderiitus]]tel, esindades staatust, sümbolit religioossest ja spirituaalsest pühendumisest, julguse, visaduse, seksuaalsuse või viljakuse märki, armastuse kinnitust. Tihti asendavad need ka [[Amulett|amulettiamulett]]i või [[Talisman|talismanitalisman]]i. Tätoveering võib olla ka karistuse, süüdimõistmise või orja märk. Sümboolika ja tätoveeringute tähenduse määrab kandja kultuur ja taust. Tätoveeringud võivad näidata, mida inimene tunneb sugulase, üldiselt lähisugulase (nt ema/isa või tütar/poeg) või mõne muu lähedase vastu. Tänapäeval lastakse end tätoveerida esteetilistel, kosmeetilistel, sentimentaalsetel, mälestamisega seonduvatel, religioossetel ja maagilistel põhjustel, sidudes end seeläbi teatavate gruppide, jõukude (vt kuritegelikud tätoveeringud) või mõne etnilise grupiga. [[Kambodža|Kambodžas]]s, [[Laos|Laoses]]es ja [[Tai|Tais]]s kaitsevad mõned tätoveeringud kurjuse ja halva õnne eest. [[Filipiinid|Filipiinidel]]el arvatakse, et tätoveeringutel on maagiline jõud, mis kaitseb kandjaid.
 
=== Identifitseerivad tätoveeringud ===
[[Pilt:Auschwitz survivor displays tattoo detail.jpg|leftvasakul|pisi|Auschwitzi koonduslaagri vangi identifitseeriv tätoveering]]
Tätoveeringuid on eri riikides ja kultuurides kasutatud ka märgistamise vahendina, mis on toimunud ka vastu tahtmist. Nii on ajaloos märgistatud sõdureid, prostituute ja vange, näiteks [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[Koonduslaager|koonduslaagrites]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal. Sakslased alustasid tätoveerimist [[Oświęcimi koonduslaager|Auschwitzi koonduslaagris]] [[1941]]. aastal, et vange identifitseerida – koonduslaagrisse sisenedes vang registreeriti ja tema käsivarrele tätoveeriti isikunumber. [[Vana-Hiina]] [[Zhou dünastia|Zhou]] keisririigis tehti vangidele, orjadele ja kurjategijatele aga näotätoveeringud. Jaapanis oli feodaalajal kriminaalkaristus ''[[Irezumi]]'', millega kaasnes käsivarrele tätoveerimine – sealt võis lugeda isiku kriminaalset tausta, samuti määratud karistust ja kuriteo olemust. ''Irezumi'' andis oma kandjale püsiva kuritegeliku sildistuse ja põhjustas isiku väljalangemise ühiskonnast. [[Vana-Rooma]] riigi sõduritele olid identifitseerivad tätoveeringud käsivartel kohustuslikud – need tegid reetmise keerulisemaks. [[Gladiaator]]itel ja [[ori|orjadel]] olid samuti tätoveeringud: eksporditud orjad kandsid tätoveeringut "maksud makstud" ning laupadel "peatage mind, olen põgenik".
 
Identifitseerimiseks mõeldud tätoveeringuid tehakse tänapäeval ka kari- ja [[Lemmikloom|lemmikloomadelelemmikloom]]adele. Enne [[Lemmikloomade kiibistamine|lemmikloomade kiibistamise]] levimist tätoveeriti kassidele ning koertele kõrvale või kõrvalestale number, mille järgi sai omaniku kindlaks teha. Viimasel ajal on populaarsemaks osutunud [[kiip|mikrokiip]].
 
=== Kosmeetilised tätoveeringud ===
[[FilePilt:Diana na 2de beh.JPG|leftvasakul|thumbpisi|178x178px|Tätoveeritud püsiv huulemeik ]]
Kosmeetiline tätoveerimine (tuntud ka kui [[püsimeik]] ehk [[mikropigmentatsioon]]) on huulte, kulmude ja ripsmete värvi korrigeerimise meetod, tänu millele on võimalik luua soovitud kontuure nahka traumeerimata. Püsimeik püsib aastaid, seega pole tavalised kosmeetikavahendid enam vajalikud.
 
54. rida:
 
=== Meditsiinilised tätoveeringud ===
[[Pilt:Man with armpit tattoo. Razor Neva, blood type, birth year. Color.jpg|pisi|leftvasakul|Meditsiiniline tätoveering: [[veregrupp]]]]
Meditsiinilised tätoveeringud on vajalikud teatud protseduuridel ning neil võib olla hoiatav eesmärk. Kui patsient põeb kroonilist haigust või allergiat, mis võib kiiresti eskaleeruda, vajab ta kiiret arstiabi. Kiiritusravis kasutatakse tätoveeringuid haiguskolde täpse asukoha markeerimiseks, et kahjustada võimalikult vähe kõrvalisi kudesid. Tätoveeringuid tehakse ka kandja muu meditsiinilise info (nt [[veregrupp]], [[haigus|haigused]]ed, [[allergia|allergiad]]d jne) edastamiseks.
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal tehti nii ''[[Allgemeine-SS]]'' kui ka ''[[Waffen-SS]]'' sõduritele vasaku õlavarre siseküljele [[SS-i veregrupi tätoveering|veregrupi tätoveering]], mis hiljem osutus kindlaks SS-vägedesse kuulumise tunnuseks, mille alusel sõjakurjategijaid vangi mõisteti.
61. rida:
== Tätoveerimine ==
[[Pilt:Nick's tattoo gun.jpg|pisi|Tätoveerimismasin]]
'''Tätoveerimine''' tähendab naha torkimist tätoveerimismasinaga, millest eraldub värvaine. Tuleb tagada, et nõel satuks õigele sügavusele.
 
Varasemad tätoveeringud on tehtud terava nõelaga. [[Jaapan|Jaapanis]]is ja mujalgi on tätoveeringuid tehtud ka terava bambuspiigiga. Tätoveerimisel käib nõel umbes 1–2  mm sügavusel nahas, kandes sinna tinti. Liiga sügavale sattudes võib kaasneda ''blowout''-i nimeline nähtus – tint valgub naaberkudedesse, mistõttu joon vajub laiali (sinikaefekt). Kui aga vajalikust sügavusest puudu jääb, pigmenteeritakse ainult marrasnahk, misjuhul on lõpptulemus ebakvaliteetsem ja tätoveering tuhmub kiiremini.
 
Tätoveerimise käigus surutakse tindi pigmendiosakesed marrasnaha alla. Kuna pigmendiosakesed on võõrkehad, aktiveeruvad nende endasse haaramiseks teatud tüüpi rakud. Kui sellised pigmendiosakesed pole toksilised, siis ümbritsetakse need armkoe – isuliselt ongi tätoveering haava tagajärjel tekkinud suur arm. Kuna pigmendiosakesed on armkoega naharakkudest eraldatud, jääb pilt püsima ning hiljem muutub armkude sidekoeks. Pigment püsib küll stabiilselt otse marrasnaha all, kuid aastakümnete jooksul liigub siiski pärisnaha sügavamatesse kihtidesse. Seljuhul tätoveering tuhmistub ja vajab ületegemist.
 
== Terviseriskid ==
Kuna tätoveerimisega vigastatakse nahka, võib see põhjustada terviseriske ja [[allergia|allergilisi]] reaktsioone. Tänapäeval on risk tänu universaalsetele hügieeninõudetele väike – kasutatakse ühekordseid nõelu ja vahendeid, seadmed steriliseeritakse enne ja pärast kasutamist. Amatöörtätoveerimisel, näiteks vanglates, on haigestumisrisk kõrgem. Steriliseerimata vahendid või saastunud tint võivad põhjustada naha pindmisi [[infektsioon]]e, [[seeninfektsioon]]e, erinevaid [[hepatiit|hepatiidivorme]], [[herpes]]t, [[HIV]]-d, [[stafülokokk]]infektsioone, [[teetanus]]t ja [[tuberkuloos]]i.
 
Tätoveerimiseks kasutatavad tindid on üldiselt allergiavabad, kuid meditsiiniliselt on teatud värvide puhul täheldatud mitmeid allergilisi reaktsioone. Sageli on seda seostatud tindi pigmendis oleva [[nikkel|nikliga]], mis põhjustab metalliallergiat.
 
== Eemaldamine ==
Kuigi tätoveeringuid peetakse permanentseks, on neid võimalik osaliselt või täielikult eemaldada. Tätoveeringute eemaldamise protsess võib olla kallim ja valulikum kui nende tegemine. Ühe meetodina saab tätoveeringuid eemaldada koos nahaosaga, pärast lõiget venitatakse nahka ja õmmeldakse see kinni. Teine viis on viia naha alla värvi lahustavaid aineid. Võimalik on ka koos joonistusega naha ülemine kiht maha kraapida.
 
Täielikult saab tätoveeringu eemaldada vaid meditsiinilisel teel. Tänapäeval kasutatakse selleks kõige enam lasereemaldust, mille puhul lõhustatakse tätoveerimistint osakesteks. Näiteks tuleb tätoveeringu lasereemaldamisel aparaadiga QX-Max määrata õige lainepikkus. 1064  nm lagundab aktiivselt tumedaid värve (must, hall), 532  nm punaseid, 585  nm siniseid, 650  nm rohelisi värve. Tasub teada, et tätoveeringu korrigeerimine või täielik eemaldamine ei toimu vaid ühe protseduuriga – sõltuvalt tätoveeringust tuleb läbida 3–10 protseduuri. Kuna need osakesed viib kehast välja immuunsüsteem, on lasereemaldus tõhus eelkõige hea verevarustusega kehaosadel.
 
== Viited ==