Semiootika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
2. rida:
{{allikad}}
{{See artikkel| räägib üldisest märgiteadusest; meditsiini valdkonna kohta vaata artiklit [[Meditsiinisemiootika]].}}
[[Fail:Juri Lotmani büst TÜ raamatukogus (Lev Razumovski, 1981, kips).jpg|pisi|Skulptor [[Lev Razumovski]] loodud büst on märk, mis tähistab semiootik [[Juri Lotman]]it
'''Semiootika''' on [[teadus]] tähendusloomest – [[märk]]idest, [[märgisüsteem]]idest ja [[märgiprotsess]]idest. Semiootika tegeleb [[tähendus]]e, [[kommunikatsioon]]i ja [[interpretatsioon]]iprotsesside ja -nähtuste uurimisega, nii nende [[teooria]] kui empiirilise analüüsiga.
12. rida:
Sellesarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda [[John Locke]] oma teoses "''[[An essay concerning human understanding]]''" (1690), ent juba palju varem oli tuntud [[meditsiinisemiootika]] kui teadus haiguste [[märk]]idest ja [[sümptom]]itest.
[[Charles Sanders Peirce]]'i peetakse semiootika üheks rajajaks.
[[Ferdinand de Saussure]] kavandas teaduse nimega "märgiõpetus" ([[semioloogia]]).
[[Charles Morris]] esitas oma semiootikateooria raamatus "[[Foundations of the Theory of Signs]]".
[[Umberto Eco]] on teinud semiootika laiemalt tuntuks. Tema semiootikateooria on esitatud raamatus "[[A Theory of Semiotics]]".
[[Jakob von Uexküll]] on üks [[biosemiootika]] rajajaid.
| |||