Ruuter: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine
15. rida:
* [[tulemüür (informaatika)|tulemüür]]
* sisevõrgu-IP-aadressi päringule vastuse andmine [[dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll|DHCP]]-ga, st oskab käituda internetiteenuse pakkujana
* [[kohtvõrk|kohtvõrgu]]<nowiki/>ühendused, näiteks kommutaator
* ssal ruuteritel on ka [[pääsupunkt]]i (''Access Point'') funktsioon. Selliseid ruutereid kutsutakse [[WiFi]]-ruuteriteks.
 
24. rida:
 
Lüüsid erinesid varasematest pakette vahetavatest seadmetest kahel viisil. Esiteks ühendasid lüüsid eri tüüpi võrke, näiteks jadaliini ja [[kohtvõrk]]u. Teiseks olid lüüsid ühenduseta [[Võrguseadmete tüübid ja liigitus|võrguseadmed]], mis tähendas, et info liikus pakettidena, millel kõigil oli määratud paketi saaja ja saatja IP-aadress, ning kahe seadme vahel polnud pakettide saatmiseks vaja luua ühendust kogu sideseansi ajaks.
Lüüside ideed uuris edasi DARPA (Defence Advanced Research Projects Agency) ja 1970ndatel tulenes sellest tänapäeval kasutatav [[TCP/IP]] ehk Interneti mudel.
 
Esimene IP-protokolliga ruuter töötati samuti välja DARPA initsiatiivil aastatel 1975–1976.
57. rida:
192.168.64.0/16 [110/49] via 192.168.1.2, 00:34:34, FastEthernet0/0.1
 
kus 192.168.64.0/16 sihtvõrk,
110/- administratiivne vahemaa
/49 marsruuti meetrika,
192.168.1.2 järgmise marsruuteri aadress, millele peab edastama
pakette 192.168.64.0/16 võrgu jaoks,
00:34:34 aeg, mille jooksul oli teada see marsruut,
FastEthernet0/0.1 marsruutimise liides, mille kaudu võib
jõuda «naabrini» 192.168.1.2.
</pre>