Unenägu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
'''Unenäod''' on [[uni|une]] ajal magaja teadvuses tahtmatult esinevad nägemused, tundmused, mõtted ja emotsioonid.<ref name="J76Oh" /> Unenägude funktsioonid ei ole veel üheselt selged, kuigi eksisteerib mitmesuguseid teaduslikke, filosoofilisi ja religioosseid teooriaid. Unenägude teaduslikku uurimist kutsutakse [[oneiroloogia]]ks.<ref name="qyjvl" />
Arvatakse, et kõige intensiivsemad unenäod esinevad kiirete silmaliigutuste ([[inglise keel]]es ''rapid eye movement'') une staadiumis ehk [[REM uni|REM-une]] ajal. Unenägude esinemise kohta on teada antud ka teistest [[unestaadiumid]]est ärgates, kuigi harvem. Mitte-REM unenäod on tavaliselt hägusemad, rahulikumad või halvemini meelde jäävad.<ref name="hobson" /> Siiski esineb väga intensiivseid unenägusid ka teistes unestaadiumides, samas pole ka mitte kõik REM-une aegsed äratused andnud kinnitust äsjasest unenäo nägemisest.<ref name="Solms2000" />
Inimene näeb öö jooksul vähemalt 5 korda und, millest ta suudab mäletada 3–5 unenägu.<ref name="nCBDZ" /> Unenäod võivad kesta paarist sekundist kuni paarikümne minutini.<ref name="hobson" /> Mida pikemalt inimene järjest magab, seda kauem kestavad ka tema unenäod. Tüüpilise 8-tunnise uneaja vältel esineb umbes 2 tundi REM-und, mille jooksul kogeb inimene tõenäoliselt kõige intensiivsemaid unenägusid.<ref name="obtAP" /> Unenägudes möödub aeg sama kiirusega, mis ärkvelolekus.<ref name="7uzYp" />
7. rida:
Unenägude sisu võib olla väga erinev, varieerudes neutraalsetest igapäevaolukordadest kuni hirmutavate sürreaalsete veidrusteni. Unenäosündmused on tavaliselt väljaspool magaja teadvustatud kontrolli, välja arvatud [[kirgas uni|kirgaste unenägude]] korral, kui magajal on unenäos selge eneseteadvus. Unenäod võivad inspireerida inimese loovust.<ref name="FoHlJ" />
Unenägude tähenduste kohta on läbi ajaloo pakutud erinevaid tõlgendusi. Vanimad üleskirjutatud unenäod pärinevad 5000 aasta vanustelt [[Mesopotaamia]] savitahvlitelt. Antiik-Kreekas ja Antiik-Roomas peeti unenägusid sõnumiteks jumalatelt või surnutelt ning neid tõlgendati kui ettekuulutusi.<ref name="gkBEs" />. [[Psühhoanalüüs]]i rajaja [[Sigmund Freud]] pidas unenägusid inimeste salajaste soovide ja ärevuste peegelduseks. Freudi järgi liigitusid unenäod manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu oli seotud eelnenud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, latentne sisu aga väljendas magaja [[alateadvus|alateadlikke]] soove ja vajadusi.<ref name="VOx8Z" />
Tänapäeval peavad erinevad teadusteooriad unenägusid kas mäluprotsessideks, närviühenduste korrastumiseks või juhuslikuks neuraalseks müraks, mida aju üritab magaja jaoks kuidagi tõlgendada. Eestis tehakse une- ja unenäoalast uurimistööd näiteks [[Tartu Ülikool]]is.<ref name="KdGMC" />
==Unenägude üldine neurobioloogia==
[[
Tänapäeval seostatakse unenägusid tugevalt REM-une staadiumiga, mille ajal [[elektroentsefalograafia]] (EEG) salvestis sarnaneb enim ärkveloleku staadiumi omaga. REM-une ajal kogetud unenäod on tavaliselt põnevamad ja intensiivsemad, kui teistest unestaadiumitest kogutud kirjeldused.<ref name="Dement1957" /> REM-une ajal on ajus blokeeritud [[virgatsaine
Enamiku unenägude puhul ei teadvusta magaja endale, et ta näeb unenägu, ükskõik kui veider see kogemus parasjagu on. Arvatakse, et selle põhjuseks on vähenenud aktiivsus [[eesajukoor]]es, mis vastutab loogilise mõtlemise, planeerimise ja täidesaatvate funktsioonide eest.<ref name="6XfbW" />
21. rida:
[[J. Allan Hobson]] ja [[Robert McCarley]] pakkusid 1976. aastal välja teooria, mis vastandus Freudi käsitlusele unenägudest kui teadvustamata soovidest. Hobson eeldas, et REM und kutsuvad esile samad piirkonnad ajutüves, mis vahendavad ka sensoorset informatsiooni. Nende piirkondade aktiveerudes magamise ajal muutuvad aktiivseks ka teised seotud ajukeskused, nagu näiteks [[limbiline süsteem]]. Kuna limbiline süsteem on seotud emotsioonide, tajuelamuse ning mäluga, tõlgendabki aju neid aktiivsusmustreid unenägudena.
Uurija [[Mark Solms]] aga leiab, et unenäod genereeritakse [[eesajukoor
===Pideva aktivatsiooni teooria===
29. rida:
===Mälestuste tugevdamise teooria===
On näidatud, et ebaloogilised asukohad ja unenäotegelased võib aidata ajul tugevdada semantilist mälu.<ref name="j3kJL" /> Sellised unenäosisud võivad olla põhjustatud sellest, et REM-une ajal on ajus informatsioonivahetus [[hippokampus
===Üleliigse sensoorse info unustamise teooria===
Üle saja aasta tagasi on välja pakutud, et unenägusid on vaja selleks, et unustada päeva jooksul vastu võetud poolikuid sensoorseid sisendeid või lõpuni mõtlemata mõtteid.<ref name="9wkMz" /> Töödeldav informatsioon kas unustatakse, surutakse alla või viiakse pikaajalisse mällu.
Hüpotees elab tänapäeval edasi 1983. aastal [[Francis Crick|Francis Criki]] ja Mitchisoni sõnastatud "tagurpidi õppimise" teooriana. Selle kohaselt eemaldatakse une ajal mälust kõik valed närviühendused ja muu ebavajalik.<ref name="lASAq" /><ref name="mB2Hz" /> However, the opposite view that dreaming has an information handling, memory-consolidating function (Hennevin and Leconte, 1971) is also common.
38. rida:
==Psühholoogilised teooriad==
===Vaimsete skeemide valiku teooria===
Coutts<ref name="2VERp" /> kirjeldab unenägusid kui katsekeskkondi, kus testitakse erinevaid vaimseid skeeme. Skeemid, mis paistavad läbimängu käigus edukad, võetakse ärkvel olles kasutusele, teised unustatakse. [[Alfred Adler]] arvas, et unenäod valmistavad inimest emotsionaalselt ette mingit probleemi lahendama ning pakuvad erinevaid lahendusi.
===Evolutsioonipsühholoogiline teooria===
65. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="hobson">Hobson, J.A. (2009) ''REM sleep and dreaming: towards a theory of protoconsciousness'', Nature Reviews, 10(11)</ref>▼
<ref name="Solms2000">{{cite book |last=Solms |first=M. |year=2000 |title=Dreaming and REM sleep are controlled by different brain mechanisms |publisher= Behavioral and Brain Sciences |edition=23(6) |pages=793–1121}}</ref>▼
<ref name="Dement1957">Dement, W., & Kleitman, N. (1957). ''The Relation of Eye Movements during Sleep to Dream Activity''. Journal of Experimental Psychology, 53(5), pp. 89–97</ref>▼
<ref name="Blackmore 2004 342–343">{{cite book|last=Blackmore|first=Susan|title=Consciousness an Introduction|year=2004|publisher=Oxford University Press|location=New York, NY|isbn=978-0-19-515343-9|pages=342–343}}</ref>▼
<ref name="Watanabe2003">{{cite journal |author=Watanabe, T. |year=2003 |title=Lucid Dreaming: Its Experimental Proof and Psychological Conditions |journal=J Int Soc Life Inf Sci |volume=21 |issue=1 |issn=1341-9226}}</ref>▼
<ref name="J76Oh">{{cite web |url=http://www.thefreedictionary.com/dream |title=Dream |publisher= The American Heritage Dictionary of the English Language, Fourth Edition. 2000 |accessdate=2009-05-07}}</ref>
<ref name="qyjvl">{{cite web|last=Kavanau |first=J.L. |title=Sleep, memory maintenance, and mental disorders |publisher=Journal of Neuropsychiatry and Clinical Neurosciences |year=2000 |volume=12(2)}}</ref>
▲<ref name="hobson">Hobson, J.A. (2009) ''REM sleep and dreaming: towards a theory of protoconsciousness'', Nature Reviews, 10(11)</ref>
▲<ref name="Solms2000">{{cite book |last=Solms |first=M. |year=2000 |title=Dreaming and REM sleep are controlled by different brain mechanisms |publisher= Behavioral and Brain Sciences |edition=23(6) |pages=793–1121}}</ref>
<ref name="nCBDZ">Empson, J. (2002). ''Sleep and dreaming'' (3rd ed.)., New York: Palgrave/St. Martin's Press</ref>
<ref name="obtAP">{{cite web|last=Ann |first=Lee |url=http://science.howstuffworks.com/environmental/life/human-biology/dream2.htm |title=HowStuffWorks "Dreams: Stages of Sleep" |publisher=Science.howstuffworks.com |date=2005-01-27 |accessdate=2012-08-11}}</ref>
79. rida ⟶ 76. rida:
<ref name="VOx8Z">Freud, S. (1900). The interpretation of dreams. London: Hogarth Press</ref>
<ref name="KdGMC">Vasser, M. (2013)"[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/30834/vasser_madis.pdf]" Comparison of TMS-evoked EEG potentials between waking and NREM sleep states</ref>
▲<ref name="Dement1957">Dement, W., & Kleitman, N. (1957). ''The Relation of Eye Movements during Sleep to Dream Activity''. Journal of Experimental Psychology, 53(5), pp. 89–97</ref>
<ref name="Yl5V2">Hobson, J.A. (2009). ''REM sleep and dreaming: towards a theory of protoconsciousness''. Nature Reviews, 10(11), pp. 803–813</ref>
<ref name="za9mI">Aston-Jones G., Gonzalez M., & Doran S. (2007). "Role of the locus coeruleus-norepinephrine system in arousal and circadian regulation of the sleep-wake cycle." In G.A. Ordway, M.A. Schwartz, & A. ''Frazer Brain Norepinephrine: Neurobiology and Therapeutics''. Cambridge UP.</ref>
87. rida ⟶ 85. rida:
<ref name="j3kJL">{{cite web|url=http://www.webmd.com/mental-health/features/the-health-benefits-of-dreams |title=The Health Benefits of Dreams |publisher=Webmd.com |date=2009-02-25 |accessdate=2012-08-11}}</ref>
<ref name="mp0qr">{{cite journal |author=R. Stickgold, J.A. Hobson, R. Fosse, M. Fosse1 |date=november 2001 |title= Sleep, Learning, and Dreams: Off-line Memory Reprocessing |journal=Science |pmid=11691983 |volume=294 |issue=5544 |pages=1052–1057 |doi=10.1126/science.1063530}}</ref>
▲<ref name="Blackmore 2004 342–343">{{cite book|last=Blackmore|first=Susan|title=Consciousness an Introduction|year=2004|publisher=Oxford University Press|location=New York, NY|isbn=978-0-19-515343-9|pages=342–343}}</ref>
<ref name="9wkMz">Robert, W. Der Traum als Naturnothwendigkeit erklärt. Zweite Auflage, Hamburg: Seippel, 1886.</ref>
▲<ref name="Watanabe2003">{{cite journal |author=Watanabe, T. |year=2003 |title=Lucid Dreaming: Its Experimental Proof and Psychological Conditions |journal=J Int Soc Life Inf Sci |volume=21 |issue=1 |issn=1341-9226}}</ref>
<ref name="lASAq">{{cite journal | last1 = Evans | first1 = C. | last2 = Newman | first2 = E. | year = 1964 | title = Dreaming: An analogy from computers | url = | journal = New Scientist | volume = 419 | issue = | pages = 577–579}}</ref>
<ref name="mB2Hz">{{cite journal | doi = 10.1038/304111a0 | last1 = Crick | first1 = F. | last2 = Mitchison | first2 = G. | year = 1983 | title = The function of dream sleep | url = | journal = Nature | volume = 304 | issue = 5922| pages = 111–114 | pmid = 6866101}}</ref>
| |||