Redaktsioon: 2. märts 2019, kell 01:30 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 062 muudatust päise par ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. aprill 2019, kell 09:26 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
3. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=mai\|aasta=2008}} '''Tundmus''' on organismi ([[inimene]], [[loom]], [[kala]], [[lind]]) poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse, [[emotsioon]]i läbielamine. Tundmusi peetakse olulisimateks psüühilise tegevuse regulaatoriteks, olles loomult liigilise kogemuse vormiks.<ref>[[Talis Bachmann\|Bachmann]], [[Rait Maruste\|Maruste]] 2001:207.</ref> Tihedad seosed on tundmustel ka [[mälu]]ga.<ref name="ReferenceA">[[Talis Bachmann\|Bachmann]], [[Rait Maruste\|Maruste]] 2001:208.</ref> ==Tundmuse tähendus== 13. rida: Tundmus on [[hinnang]]u tulemus [[keskkond\|keskkonna]] [[mõjur]]ile. Kuigi hinnang võib olla kolmesugune: positiivne, negatiivne, neutraalne, on tundmuseid kahesuguseid: positiivsed või negatiivsed. Viimaseid tundmusi on inimesel rohkem. Tundmust, mis väljendaks ükskõiksust, ei ole olemas. Pärast nähtuse märgistamist tundmusega käivitub motivatsioonisüsteem, mis väljendub organismi reaktsioonis nähtuse suhtes. Kui nähtus on positiivse tähendusega organismile, siis selle poole püüeldakse, kui negatiivse tähendusega, siis sellest nähtusest püütakse eemalduda. Nähtuseks võib olla toit, värske õhk, vaenlane, ohtlik metsloom jms. <u>Näiteks</u>: inimesel või loomal on kõht tühi ja ta näeb toitu. Kui nähtut hinnatakse eelneva kogemuse põhjal meeldivaks, siis süüakse toit ära, mille tulemusena kindlustatakse organismi edasine eksistents. Kui aga mingil põhjusel tundub toit ebameeldiv, kas siis välimuse või lõhna tõttu (riknenud toit, mis võib sisaldada organismi jaoks ohtlikke ühendeid), siis hinnatakse nähtut negatiivselt ja antud sööki ei sööda ära, mille tulemusena kindlustatakse organismi edasine eksistents (ohtlikud aineid ei sattunud organismi). 23. rida: ==Neurofüsioloogilised alused== Uuringud on näidanud, et tundmused on seotud [[aju]] vanemate struktuuridega ja seetõttu inimeste ja loomade tundmuste mehhanismid ei erine olulisel määral. On leitud, et tundmuste anatoomiline substraat on [[limbiline süsteem]] – struktuurid, mis paiknevad [[ajukoor\|aju koor]]ealuses [[taalamus\|talamus]]e ja [[~~Hüpotalamus\|hüpotalamuse~~hüpotalamus]]e piirkonnas. Vastavate piirkondade ärritamise tulemusena on võimalik tekitada nii meeldivaid kui ka ebameeldivaid tundmusi. Mõõtmised on näidanud, et tundmused tekivad pärast välisärritaja toimet väga kiiresti – [[mandeltuum]]a [[neuron]]ite aktivatsioon ilmneb juba 0,02 sekundit pärast [[hirm]]u esile kutsuva ärritaja esitamist. See aeg on liig lühike, et ärritajat teadvustada. Järelikult toimub ümbritseva hindamine ja tundmustega märgistamine eelteadvuslikult ja see viitab tundmuste ülitähtsale rollile kohanemisel muutuva ümbrusega. 43. rida: [[Kõrgemad tundmused]] on isiksuse olemuslikud jooned, mis võimaldavad teha otsustusi [[isiksus]]e arengutaseme üle ja on ainuomased [[inimene\|inimestele]]. Kõrgemad tundmused jaotatake kolme gruppi: 1)kõlbelised tundmused, 2)intellektuaalsed tundmused -– [[uudishimu]], [[imestamine]], [[kahtlus]], [[joovastus]], [[avastus]] jt; 3)esteetilised tundmused.<ref>[[Talis Bachmann\|Bachmann]], [[Rait Maruste\|Maruste]] 2001:230.</ref> ==Tundmuste polaarsus== 50. rida: Nagu ülal märgitud, meeldivushinnangu aspektis võib jaotada tundmusi: positiivseteks ehk headeks negatiivseteks ehk halbadeks. Head tundmused on need, mis kaasnevad meeldivate olukordadega ja pahad tundmuse need, mis kaasnevad ebameeldivate olukordadega. Kuigi põhitundmustest moodustavad enamiku negatiivse märgiga tundmused, on uuringud näidanud, et enamasti moodustavad tundmused tundmuspaare – tundmusele leidub vastasmärgiga tundmus: [[armastus]] – [[vihkamine]], [[rõõm]] – [[kurbus]], veetlus – vastumeelsus.<ref name="Vainik">{{netiviide \| URL =http://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf \| Pealkiri =Eestlaste emotsioonisõnavara. \| Autor =Ene Vainik. \| Failitüüp =pdf \| Täpsustus = \| Väljaanne = \| Aeg =2001 \| Koht = Tallinn\| Väljaandja = \| online =04.05.2008 \| Keel = }}</ref><ref name="ReferenceB">[[Talis Bachmann\|Bachmann]], [[Rait Maruste\|Maruste]] 2001:210.</ref> Polaarsus on siin suhete tulemus, mis inimest ümbritsevad. Tundmusele on omane ka [[kaksipidisus]]- positiivsed ja negatiivsed tundmused segunevad, klassikaline näide: [[armukadedus]], kus [[armastus]] ja [[vihkamine]] on seotud.<ref~~>[[Talis~~ ~~Bachmann\|Bachmann]], [[Rait Maruste\|Maruste]] 2001:210.<~~name="ReferenceB"/~~ref~~> ==Tundmuste toime inimese elule== Tundmuste toime inimese elule võib jagada kaheks: steenilised e aktiivsed tundmused -– meeleolu on jõuline, virge, reibas; asteenilised e passiivsed tundmused -– organismi eluprotsessid on maha surutud, energia on vähene, aktiivsus pärsitud. Passiivsed tundmused järgnevad tavaliselt [[haigus]]ele, [[konflikt]]idele, [[ülekoormus]]ele. Need tundmused vahelduvad. See millise tegevusplaani inimene ühe või teise tundmuse puhul valib, sõltub tema [[närvisüsteem]]i tüübist, [[isiksus]]est ja [[tahteomadus]]test.<ref~~>[[Talis~~ ~~Bachmann\|Bachmann]], [[Rait Maruste\|Maruste]] 2001:208.<~~name="ReferenceA"/~~ref~~> ==Tundmuste intensiivsus==

Tundmus: erinevus redaktsioonide vahel