Suitsetamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P aine (füüsika)
P pisitoimetamine
1. rida:
'''Suitsetamine''' (ka ''tubakasuitsetamine'') on mingi [[aine (füüsika)|aine]], [[suitsetatav tubakatoode|suitsetatavate tubakatoodete]] või [[kanep (mõnuaine)|kanepi]] põletamisel tekkiva [[suits]]u eesmärgipärane tarvitamine (sissehingamine ja väljapuhumine) nautimise eesmärgil.
<!--Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.-->
'''Suitsetamine''' (ka ''tubakasuitsetamine'') on mingi [[aine (füüsika)|aine]], [[suitsetatav tubakatoode|suitsetatavate tubakatoodete]] või [[kanep (mõnuaine)|kanepi]] põletamisel tekkiva [[suits]]u eesmärgipärane tarvitamine (sissehingamine ja väljapuhumine) nautimise eesmärgil.
 
Paljudes maades on tubakasuitsetamine legaalne ja üsna levinud mõnuainete pruukimise viis. Varem on tubaka suitsetamine olnud levinuim [[narkomaania]] liik.
6. rida ⟶ 5. rida:
[[Meditsiin]]ivaldkondades kasutusel olevas [[rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis]] on suitsetamine liigitatud krooniliseks [[sõltuvushaigus]]eks<ref name="RFOUz" /> (X; RHK-F17).
 
==Suitsetamine ja tubakatooted==
 
Tubakat saab suitsetada [[suitsetatav tubakatoode|suitsetatavate tubakatoodetega]] nagu näiteks [[sigarett]]idega, [[sigarillo]]dega või [[sigar]]itega, [[piip|piibuga]] või [[vesipiip|vesipiibuga]].
 
«[[Tubakaseadus]]e» § 7. alusel on suitsetamine sigareti, sigari, sigarillo või suitsetamistubaka eesmärgipärane tarvitamine sõltumata asjaolust, kas ja millist vahendit selleks kasutatakse.<ref name="Tubakaseadus" />
17. rida ⟶ 16. rida:
 
Tubakasuits tekib suitsetamisel tubaka hõõgpõlemise protsessis, milles eraldub üle 4000 keemilise ühendi ja aine, millest rohkem kui 40 on [[Vähktõbi|vähktõve]] teket esilekutsuv või soodustav.
Peale sõltuvust tekitava nikotiini satub koos tubakasuitsuga organismi [[Vingugaas|vingugaasivingugaas]]i, [[Arseen|arseeniarseen]]i, [[Ammoniaak|ammoniaakiammoniaak]]i, [[Benseen|benseenibenseen]]i, [[Formaldehüüd|formaldehüüdiformaldehüüd]]i, [[Vinüülkloriid|vinüülkloriidivinüülkloriid]]i, [[Vesiniktsüaniidhape|vesiniktsüaniidi]], radioaktiivset [[Poloonium|polooniumipoloonium]]i, [[Nikkel|niklit]], [[Kroom|kroomikroom]]i, [[Elavhõbe|elavhõbedatelavhõbe]]dat, [[atsetoon|atsetooni]]i, [[Pestitsiid|pestitsiidepestitsiid]]e, aromaatseid [[Süsivesikud|süsivesikuid]], [[Glütserool|glütserooliglütserool]]i, [[Aldehüüdid|aldehüüde]], [[Fenool|fenoolifenool]]i, glükooli, [[Sinihape|sinihapetsinihape]]t, [[Kaadmium|kaadmiumikaadmium]]i ja muid keemilisi ühendeid. Suitsetamisel eraldub kõiki nimetatud ühendeid ka ümbritsevasse keskkonda.<ref name="diXQs" />
 
=====Nikotiin=====
{{Vaata|Nikotiin}}
 
Looduses leidub [[Nikotiin|nikotiininikotiin]]i teadaolevalt rohkesti üksnes [[Tubakas|tubakataimes]]. Nikotiini ülesanded taimes pole käesoleval ajal päris selged, arvatakse et ta toimib signaalmolekulina, teatava antagonistina, loomade poolt ärasöömise kaitseks.
 
Arvatakse, et suu kaudu suitsumahvidena sisse tõmmatud nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga [[kops]]ude kaudu verre, jõuab nikotiin ajju seitsme sekundiga pärast esimest suitsumahvi.
 
Nikotiin alandab nahatemperatuuri, aeglustab [[vereringe]]t [[jäse]]metes ja hajutab suitsetaja tähelepanuvõimet. Nikotiin võib suurtes annustes ja kroonilisel tarvitamisel vastuvõtlikel inimestel sõltuvushäiret tekitada, mis kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hiljem suitsetamisest loobumisel.<ref name="s7wRs" />
 
=====Vingugaas=====
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2–20 &nbsp;mg vingugaasi. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusse ajurakud ja inimene kaotab teadvuse.<ref name="fecFy" />
 
=====Vähki tekitavad ained=====
Vähki tekitavaid ehk [[Kantserogeenid|kantserogeenseid aineid]] on tubakasuitsus küllaltki palju. Nende hulgas on mitmed lämmastikuühendid, metallid (nikkel, kaadmium), poolmetall arseen, radioaktiivsed ühendid (poloonium), benseen jt. Nende koosmõjul suureneb regulaarse suitsetaja vähkkasvajatesse haigestumise risk kümneid kordi. Palju kantserogeenseid ühendeid on ka tubaka põlemisel tekkivas tõrvas.<ref name="KRjc3" />
 
Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis suureneb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti suureneb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku.<ref name="KRjc3" />
 
=====Valgeveresust tekitavad ained=====
Valgeveresus ehk leukeemia on rahvasuus tuntud verevähina. See on raske haigus, mille korral on häiritud vereloomeelundite töö. Sageli kaasnevad leukeemiaga nõrkus, higistamine, kõhnumine, luu- ja liigesevalu, haiguse süvenedes tõuseb kehatemperatuur, neelamine võib muutuda valulikuks, tekib nina- ja igemeverejookse ning nahaaluseid verevalumeid.<ref name="lV0Gg" />
 
=====Tõrv=====
Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. See mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele, mille tulemusel väheneb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua lima ja ripskarvade kaitsemehhanismi tõttu peaaegu mitte ükski [[bakter]]. Suitsetaja haigestub normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse (bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik) hoopis kergemini ja suitsetaja kopsud muutuvad seest mustaks. Olenevalt sigareti margist on ühe sigaretiga saadav tõrva kogus 3–20 &nbsp;mg. Aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse ligi kohvitassitäis pigi.<ref name="NehZD" />
 
=====Radioaktiivsed ained=====
Tubakasuitsust kõige sagedamini leitav radioaktiivne aine on [[poloonium]]. Radioaktiivsete ainete pideva aatomituumade lagunemise käigus vabaneb kiirgusena suur energiahulk. Seda kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks. Radioaktiivse kiirguse võib jaotada [[Alfakiirgus|alfakiirguseksalfakiirgus]]eks, [[Beetakiirgus|beetakiirguseksbeetakiirgus]]eks ja [[Gammakiirgus|gammakiirguseksgammakiirgus]]eks. Neist alfakiirgus ei suuda inimese nahast läbi tungida, kuid beetakiirgus mingil määral küll. Gammakiirgus on meile kõige ohtlikum, sest talle läbipääsmatuid kehi praktiliselt pole (gammakiirguse leviku tõkestamiseks kasutatakse kahe meetri paksusi betoonseinu). Gammakiirgus tungib ka läbi inimese ja „augustab“"augustab" meie rakkude seinu. Ilmselt mõjutab ta ka rakkudes olevat pärilikku materjali (DNA-molekule).<ref name="46NuJ" />
 
=====Pärilikke muutusi põhjustavad ained=====
Tubakasuitsus leidub rohkesti aineid, mis kutsuvad esile rakkude päriliku materjali muutusi ehk geneetilisi muutusi ehk [[Mutatsioon|mutatsioonemutatsioon]]e. Neist eriti tugeva mutageense (mutatsioone esilekutsuva) toimega on lämmastikuühend aminokarboliin.
 
Geneetilised muutused päranduvad pooldumisel edasi tütarrakkudele. Kui mutatsioonid toimuvad sugurakkudega, siis päranduvad muutused ka meie järglastele. Peaaegu kõik mutatsioonid on meile ebasoodsad, seega võib enamasti vaadelda muteerumist kui väärastumist. Nii on suitsetavatel naistel risk sünnitada väärarengutega lapsi suurem kui mittesuitsetavatel. Samas võib suitsetamise tagajärjel kahjustuda ka mehe seemnerakkudes olev pärilik info, mistõttu ka munarakku viljastav seemnerakk võib olla süüdlane väärarengu tekkes. <ref name="uLmcW" />
 
=====Loote väärarenguid põhjustavad ained=====
Üks sagedasemaid suitsetamise tagajärgi rasedatel on enneaegne sünnitus. See võib olla tingitud puudulikust loote varustamisest hapnikuga. Enneaegselt sündinud lapsed on nõrgemad ja neil esineb sagedamini nii füüsilisi kui ka vaimseid arengupeetusi (enneaegseid sünnitusi on maailmas 6–10%) Süsinikmonooksiid põhjustab hapnikuvaegust nii emal kui ka lootel.
Ka siis, kui pole tegu enneaegse sünnitusega, on suitsetajate lapsed sageli alakaalulised, nõrga tervisega ja võtavad kergemini külge mitmesuguseid nakkus- ja viirushaigusi, külmetuvad kergemini. Eriti nõrgad on suitsetavate vanemate lapsed esimesel eluaastal. Neil esinevad võõrutusnähud, sest ilmale tulles peab lapse organism loobuma nikotiinist, millest on tal tekkinud sõltuvus. Nii on laps palju rahutum, nutab palju, ei maga korralikult. Suitsetajate lastel on ka suur oht haigestuda ülemiste hingamisteede põletikku, keskkõrvapõletikku, astmasse ja mandlipõletikku.<ref name="ZCW3i" /> Halvemal juhul võivad tekkida tõsisemad väärarengud juba lootel. Kahel esimesel elunädalal tekkinud arenguhäired on drastilisemad: kahepäisus, siiami kaksikud jms. Kuni kaheksanda elunädalani tekivad peamiselt elundite väärarendid: elundite arvu, asukoha, suuruse anomaaliad, alaareng, avauste puudumine jms. Loote hilisemas arengujärgus tekivad peamiselt kasvu- ja talitlushäired. Samas arenevad näiteks silmad peaaegu kogu embrüonaalse arengu jooksul ja nägemine on seega pidevalt väga ohustatud. Esimestel elunädalatel on embrüo eriti tundlik väliste mõjutuste suhtes ning siis võib ta tubakamürgituse tõttu väga kergesti hukkuda.<ref name="Sivrk" />
 
 
 
==Tubakaepideemia==
 
[[Pilt:Male Smoking by Country.png|thumbpisi|270px|Suitsetamine riigiti (mehed)]]
[[Pilt:Female Smoking by Country.png|thumbpisi|270px|Suitsetamine riigiti (naised)]]
 
[[2000]]. aastal olid 1,22 [[miljard]]it inimest suitsetajad. [[2010]]. aastaks oli see tõusnud 1,45 miljardini ja oletatakse, et aastaks [[2025]] suitsetab 1,5–1,9 [[miljard]]it [[inimene|inimest]]. Tubaka suitsetamine on viis korda rohkem levinud [[mehed|meeste]] kui [[naised|naiste]] seas.{{lisa viide}}
67. rida ⟶ 64. rida:
===Tõenduspõhine riskiprofiil tervisega seotult===
 
Tubakasuitsetamise toime ja kaasuvad tervisekahjustused erinevad nii indiviidi, suitsetamise liikide (praegune, endine, passiivne (mittesuitsetaja) suitsetaja jt), vanuse kui ka perekondlike tegurite lõikes.
 
Ka lühiajaline kokkupuude tubakasuitsuga (kaasa arvatud nn pühapäevasuitsetajad) kujutab endast ohtu nii suitsetajale kui tema lähedal viibivatele inimestele.
 
Tubakatoodetes leiduvat [[nikotiin]]i peetakse närvimürgiks. Tubakasuitsetamine on sõltuvushaigus, mis kahjustab [[närvisüsteem]]i. Paljudel tubakat sisaldavate toodete suitsetajatel võib esineda tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäireid (äge intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus, võõrutusseisund, amnestiline sündroom jpt) ja kujuneb välja [[tubakasõltuvus]].
 
Krooniline tubakasuitsetamine kahjustab [[südame-veresoonkond]]a<ref name="8VKJ6" />, [[hingamiselundkond|hingamis-]]<ref name="Cr0PI" />, [[seedeelundkond|seede-]], [[Kusekuse-suguelundkond|kuse-suguelundkonda]]a<ref name="cXvbe" /> ja [[meeleelund]]eid ning on paljude [[haigus]]te tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur.
 
Regulaarne (10 suitsu päevas) suitsetamine võib suurendada riski haigestuda [[tuberkuloos]]i.<ref name="gVTZF" />
85. rida ⟶ 82. rida:
Suitsetamine peetakse riskiteguriks [[Amüotroofne lateraalskleroos|amüotroofsesse lateraalskleroosi]] haigestumisel.<ref name="XheFU" />
 
Tubakasuitsetamine ja tubakasuits (nikotiiniga) modulleerivad [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi – nii [[kaasasündinud immuunsus|kaasasündinud]] kui ka [[omandatud immuunsus|omandatud immuunsust]]t, tubakasuitsu komponendid omavad inimorganismides [[immunosupressioon|immunosupressiivset toimet]].
 
Krooniline tubakasuitsetamine põhjustab muutusi [[limaskestaimmuunsus]]es, näiteks [[Bronhidega seotud lümfikude|BALT-i]] [[hüperplaasia]].
 
Veel sündimata laste, vastsündinute ja väikelaste arenevale immuunsüsteemile tekitab tubakasuitsu sissehingamine tõenäoliselt mitmeid häireid [[immuunvastus]]es ([[astma]], [[allergia]], [[bronhiit]])<ref name="1frGM" /> ja [[immunodefitsiit|immunodefitsiidiga]] seotud haiguslikke seisundeid.
119. rida ⟶ 116. rida:
=====Tubakatoodete tarbimise keelud=====
 
Alla kaheksateist aasta vanusel isikul on keelatud omandada ja omada ning suitsetada tubakatooteid (sh suitsuvabu).
 
==Ajalugu==
 
Piipude leiud ühest roomlaste elamust Šveitsis tõendavad, et suitsetamine oli tuntud juba Rooma keisririigi ajal. Enne tubaka saabumist Euroopasse tarvitati aromaatseid taimi. Tuntumad nendest olid maamandel (''Cyperus esculentus''), pune (''Origanum''), paiseleht (''Tussilago'') ja lavendel (''Lavendula''). Plinius Vanem kirjutab oma „Loodusloos“"Loodusloos", et suits tõmmati sisse torukese kaudu ja neelati lonksukese rosinaveiniga alla.
 
Kui kõneldakse suitsetamisest, siis mõistetakse selle all reeglina siiski erilise taime, tubaka (Nicotiana) suitsetamist. Andmed selle saabumise kohta Euroopa kultuuri on mõneti vastuolulised. Rootsi teadlane G. Lindblom avaldas 1947. aastal arvamust, et tubakas on viidud Ameerikasse Vanast Maailmast, mitte aga vastupidi. Rootsi etnograaf E. Nordenskiöld on aga arvamusel, et nuusktubaka, sigaretid, sigarid ja piibud olid indiaanlased juba ammu kasutusele võtnud. Veidi üksikasjalikumalt räägib indiaanlaste suitsetamistavadest saksa etnograaf [[Julius Lips]] oma raamatus „Asjade"Asjade algusest“algusest". Ta märgib, et suitsetamisel oli indiaanlaste juures algselt vaid tseremoniaalne tähendus. Laiemalt on seal hulgas tuntud rahupiibu (''calumet'') suitsetamine ja suitsetamine religioossete kombetäitmiste ajal.
 
Eurooplaste esimesest kokkupuutest suitsetamisega on ülestähendusi leitud Chr. Kolumbuse laevapäeviku 1492. aasta 6. novembri sissekandes. Kolumbuse nimetatud San Salvadori saarel kinkisid pärismaalased Kolumbusele sõpruse märgiks mõned kuivatatud tubakalehed, kuid admiral ei osanud nendega midagi peale hakata. Kui oli randutud Kuubal, nägid Bartholome de las Casase päeviku andmeil Rodrigo de Jerez ja Luis de Torres esimeste eurooplastena tegelikku tubakasuitsetamist. Torukesi, mille kaudu tõmmati sisse suitsu, hakati nimetama hispaaniakeelse sõnaga "tabacos".
144. rida ⟶ 141. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="RFOUz">Gerli Ramler, [https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/Kuu-teemad/34520/suitsetamine-on-eestis-vahenemas-paraku-visalt Suitsetamine on Eestis vähenemas. Paraku visalt.], veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)</ref>
<ref name="Tubakaseadus">"Tubakaseadus", Riigikogu seadus, vastu võetud 04.05.2005</ref>
<ref name="diXQs">Tervise Arengu Instituut, “Suitsetamisest"Suitsetamisest loobumise nõustamine Eestis”Eestis" https://www.tartu.ee/data/Suitsetamisest%20loobumise%20n%C3%B5ustamine%20Eestis,%20TAI.pdf (20.02.2013).</ref>
<ref name="s7wRs">Terviseinfo, [http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakasuits-ja-selle-toime „Tubakasuits"Tubakasuits ja selle toime“toime"], veebiversioon vaadatud 20.02.2013.</ref>
<ref name="fecFy">Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm „Vingugaas“"Vingugaas" http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/vingugaas.html (20.02.2013).</ref>
<ref name="KRjc3">Irma Nool loengukonspekt “Rahva"Rahva tervis”tervis" Tallinn 2006 lk 47–48.</ref>
<ref name="lV0Gg">Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm „Valgeverelisust"Valgeverelisust tekitavad ained“ained"</ref>
<ref name="NehZD">Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm, „Tõrv“"Tõrv" http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/torv.html (20.02.2013).</ref>
<ref name="46NuJ">Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm, „Radioaktiivsed"Radioaktiivsed ained“ained" http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/radioaktiivsed_ained.html (20.02.2013).</ref>
<ref name="uLmcW">Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm, „Pärilikke"Pärilikke muutuseid põhjustavad ained“ained" http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/parilikud_muutused.html (20.02.2013).</ref>
<ref name="ZCW3i">L. Stevic-Rust, Anita Maximin, “Suitsetamisest"Suitsetamisest loobumise käsiraamat”käsiraamat", ERSEN, 2004.</ref>
<ref name="Sivrk">Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm „Loote"Loote väärarenguid põhjustavad ained“ained" http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/loote_vaararenguid.html (20.02.2013).</ref>
<ref name="LU5l1">Tervise Arengu Instituut, [http://www.kliinikum.ee/attachments/article/108/Passiivne_ehk_kaudne_suitsetamine.pdf Passiivne ehk kaudne suitsetamine], lk 10, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)</ref>
<ref name="Karindi13">Aili Karindi "Elust mõisnike ajal: 1503–1919" Luunja, 1999, lk 13</ref>
<ref name="RFOUz">Gerli Ramler, [https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/Kuu-teemad/34520/suitsetamine-on-eestis-vahenemas-paraku-visalt Suitsetamine on Eestis vähenemas. Paraku visalt.], veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)</ref>
<ref name="diXQs">Tervise Arengu Instituut, “Suitsetamisest loobumise nõustamine Eestis” https://www.tartu.ee/data/Suitsetamisest%20loobumise%20n%C3%B5ustamine%20Eestis,%20TAI.pdf (20.02.2013).</ref>
<ref name="s7wRs">Terviseinfo, [http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakasuits-ja-selle-toime „Tubakasuits ja selle toime“], veebiversioon vaadatud 20.02.2013.</ref>
<ref name="fecFy">Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm „Vingugaas“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/vingugaas.html (20.02.2013).</ref>
<ref name="KRjc3">Irma Nool loengukonspekt “Rahva tervis” Tallinn 2006 lk 47–48.</ref>
<ref name="lV0Gg">Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm „Valgeverelisust tekitavad ained“</ref>
<ref name="NehZD">Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm, „Tõrv“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/torv.html (20.02.2013).</ref>
<ref name="46NuJ">Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm, „Radioaktiivsed ained“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/radioaktiivsed_ained.html (20.02.2013).</ref>
<ref name="uLmcW">Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm, „Pärilikke muutuseid põhjustavad ained“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/parilikud_muutused.html (20.02.2013).</ref>
<ref name="ZCW3i">L. Stevic-Rust, Anita Maximin, “Suitsetamisest loobumise käsiraamat”, ERSEN, 2004.</ref>
<ref name="Sivrk">Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm „Loote väärarenguid põhjustavad ained“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/loote_vaararenguid.html (20.02.2013).</ref>
<ref name="LU5l1">Tervise Arengu Instituut, [http://www.kliinikum.ee/attachments/article/108/Passiivne_ehk_kaudne_suitsetamine.pdf Passiivne ehk kaudne suitsetamine], lk 10, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)</ref>
<ref name="8VKJ6">[http://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/sgr/2010/highlight_sheets/pdfs/overview_cardiovascular.pdf Highlights: Overview of Findings Regarding Cardiovascular Disease], veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="Cr0PI">[http://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/sgr/2010/highlight_sheets/pdfs/overview_respiratory.pdf Highlights: Overview of Findings Regarding Respiratory Diseases], veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
184. rida ⟶ 181. rida:
* Bartsch H, Nair U, Risch A, Rojas M, Wikman H, Alexandrov K., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10667460 Genetic polymorphism of CYP genes, alone or in combination, as a risk modifier of tobacco-related cancers. Lühikokkuvõte], Cancer Epidemiol Biomarkers Prev. jaanuar 2000;9(1):3–28., veebiversioon (vaadatud 28.09.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
* Anneli Kullamaa, Jana Jaal, [http://www.eestiarst.ee/static/files/080/ea10lisa2lk12-17.pdf Suitsetamise roll kopsuvähi tekkes ja edasises haiguskulus], Eesti Arst 2010; 89(Lisa2):12–17, veebiversioon (vaadatud 12.11.2014)
 
 
[[Kategooria:Suitsetamine| ]]