Silm: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Silma läbilõige.jpg|thumbpisi|Inimese silma läbilõige]]

[[Pilt:Eagle(owl)-eye.JPG|thumbpisi|[[Kassikakk|Kassikaku]] silm]]

[[Pilt:Drosophilidae_compound_eye.jpg|thumbpisi|Suurendatud vaade kärbse liitsilmast]]

Silmaks laiemas tähenduses loetakse [[silmakoobas|silmakoopa]] sisu ja [[silmalaug|silmalaugusid]]usid.<ref name="DpIBW" />

[[Maolised|Mao]] silm on paariline [[silmakoobas|silmakoopas]] paiknev ja talitlev nägemiselund. Silm koosneb silmamunast ja neid ümbritsevatest abielundeist. Mao silmad aitavad enamikul tänapäeva maolistest [[saakloom]]i [[nägemine|näha]] (liikumatuid objekte nad harilikult ei [[jaht|jahi]]) ja ka [[enesekaitse|ennast kaitsta]]. Üksnes osadel [[infraselts]]i ''[[Scolecophidia]]'' kuuluvatel [[Maolised|mao]][[perekond (bioloogia)|perekondadesse]] liigitatud [[kaevuv eluviis|kaevuva eluviisiga]] madudel on silmade nägemisfunktsioonid taandarenenud.

[[Silmamuna]] (''bulbus oculi'') moodustab silma optilise süsteemi koosnedes ka [[vesivedelik]]ust, [[silmalääts]]est ja [[klaaskeha]]stklaaskehast.

Madude silmalääts erineb teiste [[roomajad|roomajate]] omast. [[Fookuskaugus]] ehk [[akommodatsioon]] toimub mao silmas mitte silmaläätse kuju muutmise teel, mis on ümmargune ja kollase värvusega, vaid silmaläätse liikumise teel ([[silmasisene rõhk]]) [[võrkkest]]astvõrkkestast kaugemale.<ref name="sf52y" />

Mao silmadel puudub [[kõvakestaluukeste võru]].

Eesmine kamber sisaldab [[vesivedelik]]ku ning tagumine kamber, [[klaaskeha]] silmaläätse taga, sisaldab [[klaaskehaneste]]t.<ref name="GDfCP" />

[[Silmalääts]]e ümbritseb [[ripskeha]], kuid [[ripslihas]] puudub. Ripskeha on ühenduses [[vöötmekesekiud]]udega (''fibrae zonulares'') ja läheb üle [[võrkkest]]aksvõrkkestaks.<ref name="hLpDb" />

Mao silma katab väljast [[silmakilbis]], ta paikneb külgvaates vaadatuna otse silma ees. Silmakilbis on läbipaistev, va [[kestamine|kestamise]] ajal, siis muutub see piimjaks ja mao praktiliselt [[pime]]daks. Silmakilbist varustavad toitainetega veresooned ja see uueneb koos ülejäänud nahaga [[kestamine|kestamise]] ajal pidevalt.<ref name="p3Trb" /> Silmakilbise morfoloogiat ja kirjeldust kasutatakse [[maoliste klassifikatsioon]]il.

Silmakilbis moodustub kokkukasvanud [[laug]]udest ja katab [[sarvkest]]asarvkesta. Madudel on tuvastatud silma sarvkest embrüonaalses arengujärgus, juba 3-nädalastel [[harilik nastik|hariliku nastiku]] [[embrüo]]tel.<ref name="BARWa" />

Igapäevaselt hoolitseb sarvkesta niisutamise ja toitmise eest [[Harderi nääre|Harderi näärme]] õlijad eritised. See niisutab silmakilbist ja sarvkesta ning suubuvad [[Ninanina-pisarajuha|nina-pisarajuhadesse]]desse ja nende kaudu [[Jacobsoni elund]]isse ja edasi [[suuõõs|suuõõnde]].<ref name="I5kwl" />

Madudel esineb [[pisarakanalike]]ste anatoomias varieeruvusi, nii suubuvad Harderi näärmed [[harilik nastik|harilikul nastikul]] otse pisarakanalikestesse, kuid osadel madudel suubuvad harunenud väiksemad pisarakanalikesed silmakilbise tagusesse ruumi (silma eesmine kamber) ja seejärel suubuvad ühte pisarakanalikesse.<ref name="fFqWO" />

Madudel ei moodusta silmakilbis ja sarvkest üksteist katvaid kesti vaid neid eraldab vahekiht (silma eesmine kamber), mis kestumise käigus täitub [[lümf]]ivedelikuga.

Öise eluviisiga madudel on sarvkest suurem kui päevase eluviisiga madudel.

Silmamuna seina seesmine kiht – [[võrkkest]]avõrkkesta kiht – on väga õhuke ja varustatud [[veresoon]]tega.<ref name="TPhNI" />

Silmamuna seina tagumise kihi – [[koroidea]] – funktsioonid võivad varieeruda. Madudel, kel silma võrkkest on varustatud rohkete veresoontega, ei oma koroidea otsest toitefunktsiooni.

Objektide [[liikumine]] ja ''tunnistamine'' (maod ei erista värve, neil on arvatavasti kahevärviline nägemine, ega kujundeid) tuvastatakse teadlaste arvates just madude võrkkestas asuvate [[kepikesed|kepikeste]] ja vähem [[kolvikesed|kolvikeste]] poolt. Kuid leidub ka erandeid, nii on mitmete [[merimadulased|merimadulaste]] võrkkesta peamisteks [[nägemisretseptorrakk]]udeks just kolvikesed.<ref name="viKwb" />

*2–3 kihist bipolaarsete, horisontaalsete ja ''amacrine'' rakkudest ja [[ganglion]]irakkudest.

Silmaläätse ja võrkkesta läbivat valgust reguleerib ka [[vikerkest]]. Madude vikerkest on erinevatel maoliikidel erineva värvusega, mis oleneb ka nende eluviisist. Esineb helepruuni, punase, kollase, tumepruuni, rohelise iirisega madusid. Madude kestumise ajal muutub läbipaistev silmakilbis piimjaks ja mao iirise värv ei ole ole palja silmaga vaadates tuvastatav. [[Harilik rästik|Hariliku rästiku]] [[silm]]adesilmade värvuses esineb sooline erinevus: emaste rästikute vikerkest on hele[[pruun]] ja isaste oma [[punane]].<ref name="8b8aK" />

Vikerkesta keskel asuv [[pupill]] on erineva kujuga, kas vertikaalne, ümmargune ehk horisontaalne. Lihtsustatult võib öelda, et päevase eluviisiga maod (kes päeval aktiivsed) saavad pupilli [[vikerkest]]a [[lihas]]te abil ümara hoida ning maod kes öise eluviisiga (videvikus ja öösel tegutsevad) saavad pupilli vertikaalse hoida. Nii on [[kassmadu|kassmaol]] (''Telescopus fallax''), osadel [[lõgismadulased|lõgismadulastel]], [[harilik rästik|harilikul rästikul]] vertikaalsed aga [[harilik nastik|harilikul nastikul]] ümmargused pupillid. [[Piugmadu]]de pupill on horisontaalne.

Maod muudavad pupilli kuju ja reguleerivad vikerkesta lihaseid liigutades silma saabuva valguse hulka.

Kõigil madudel esineb embrüonaalse arengujärgus näsakoonus, kuid kuna elund on madudel ajutine siis arvatakse, et enamikul täiskasvanud madudel [[näsakoonus]] (närvirakkudest koosnev) puudub. Kuid võib esineda [[rästik (perekond)|rästikutel]].<ref name="B4GVh" />

[[Pilt:Green_Eye.jpg|thumbpisi|Inimese silm]]

Inimese silm kui optiline süsteem koosneb silmaläätsest, ripslihasest, pupillist, nägemisrakkudest ja nägemisnärvist. Silmalääts on elastne kumerlääts, mille kõverusraadiust reguleerivad ripslihased. Pupill on ava vikerkestas, mis kontrollib reflektoorselt silma pääseva valguse hulka. Nägemisrakkude nimetust kannavad valguse intensiivsusele väga tundlikud kepikesed ja värvi eristavad kolme tüüpi kolvikesed. Nägemisrakkudest läheb signaal mööda nägemisnärvi ajju, kus signaal tõlgendatakse kasulikuks informatsiooniks. Terve silma korral siseneb valgus pupilli kaudu silma, läbib läätse ja liigub sealt läbi klaaskeha silma põhja võrkkestale, kus moodustab kolbrakkuderohkel piirkonnal ehk kollatähnil ümberpööratud kujutise.<ref>[http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N\%C4GEMISMEEL], Anatoomia -– õpiobjekt: Nägemismeel</ref>

USA arst Ian Crozier nakatus [[Ebola viirushaigus|Ebola viirushaigusse]]se [[Sierra Leone]]s, kus ta töötas koos Pooleyga [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i kutsel<ref name="ZBpaW" />, ja lennutati [[Atlanta]]sse [[Emory ülikooli haigla]]sse 9. septembril 2014<ref name="uUEva" />.