Toompea loss: erinevus redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
PResümee puudub
 
== Ordukindlus ==
Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu [[Toompea]] mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. SiiaSinna alustasidhakkasid oma esimeseesimest kivilinnusekivilinnust rajamistrajama ka taanlased pärast [[1219]]. aastat.
 
===Mõõgavendade ordu valitsusaeg===
[[File:BM08014Am.jpg|pisi|Toompea ja Toompea loss [[18. sajand Eestis|18. sajandil]]. [[Eduard Philipp Körber]]i joonis [[Johann Christoph Brotze]] kogust]]
[[File:BM08014Bm.jpg|left|pisi|Toompea, [[Tallinna toomkirik|Toomkirik]] ja Toompea loss [[18. sajand Eestis|18. sajandil]]. [[Eduard Philipp Körber]]i joonis [[Johann Christoph Brotze]] kogust]]
[[1561]]. aastal läks Toompea [[Rootsi]] valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermanni kõrvale ja konvendihoone vahelisele alale läänemüüri äärde [[Riigisaalihoone]]. 25 meetrit pika ja 11 meetrit laia riigisaali rajamiseks saadeti [[1583]]. aastal Tallinna ehitustöid juhtima Poola päritolu ehitusmeister [[Antonius Poliensis]]. Riigisaalihoone fassaadi keskel paiknes kuulidele toetuvate obeliskidega kahepoolne paraadtrepp, eeskuju võeti toonasest [[Stockholmi kuningaloss]]ist. Teisel korrusel asus suur palklaega saal ja selle lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu. Saali valgustamiseks raiuti kindluse läänemüüri avad. Konvendihoonet kõrgendati korruse võrra ja muudeti selle ruumide planeeringut. PealePärast Riigisaali ja kuninglike eluruumide valmimist kohtusid siinseal [[1589]]. aasta augustis-septembris Rootsi kuningas [[Johan III]] ja tema poeg [[Zygmunt III|Sigismund]] – Poola kuningas ja Rootsi troonipärija. Sellest suurejoonelisest riigisaalist on säilinud kolm kinnimüüritud aknaavaust lossi läänefassaadis, [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] kõrval müüris.
 
Konvendihoonet kasutati Rootsi ajal ametiruumidena.
137 206

muudatust