Nõid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Maailm (filosoofia) |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Nõiaks''' nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma [[teadmine|teadmiste]], [[oskus]]te ning eriliste võimete või sidemete abil suutvat mõjutada [[Maailm (filosoofia)|maailma]] ja seda kontrollivaid [[jõud]]e. Eri rahvaste [[usund]]id seletavad nõidade, [[šamaan]]ide, [[manatark]]ade, [[võlur]]ite, [[teadmamees]]te, [[posija]]te, [[ravitseja]]te jts võimete allikaid ja olemust
[[Nõidus]]t seostatakse tänapäeval enamjaolt ebausuga ning põhjendatakse uskumisega [[maagia|maagilistesse]] jõududesse
[[Ristiusk]] suhtub nõidusse taunivalt ning peab nõidade nõiavõimete allikaks tavaliselt ühendust [[saatan]]aga. [[keskaeg|Keskajal]] kasutati kristlikus Euroopas mitmesuguseid meetodid nõidade tuvastamiseks. Kuna nõidumine oli karistatav ilmaliku või kirikliku seadustiku alusel, peeti nõidade üle kohtuprotsesse (vt [[nõiajaht]], [[nõiaprotsessid]]), mille süüdimõistva tulemuse korral nõidu sageli hukati. Eestis põletati esimene nõid väidetavalt 1588. aastal. Hukatud nõidade arvu hinnangud eri allikais kõiguvad väga laialt.
Muinasjuttude
== Vaata ka ==
|