Nõid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 11 baiti ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
P (Maailm (filosoofia))
PResümee puudub
'''Nõiaks''' nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma [[teadmine|teadmiste]], [[oskus]]te ning eriliste võimete või sidemete abil suutvat mõjutada [[Maailm (filosoofia)|maailma]] ja seda kontrollivaid [[jõud]]e. Eri rahvaste [[usund]]id seletavad nõidade, [[šamaan]]ide, [[manatark]]ade, [[võlur]]ite, [[teadmamees]]te, [[posija]]te, [[ravitseja]]te jts võimete allikaid ja olemust erineval viisilerinevalt.
 
[[Nõidus]]t seostatakse tänapäeval enamjaolt ebausuga ning põhjendatakse uskumisega [[maagia|maagilistesse]] jõududesse ningja nende inimliku mõjutamise võimalikkusse. Siiski nimetatakse tänapäevani nõidadeks ka inimesi, kes maarohtude ja muude [[alternatiivne meditsiin|alternatiivse meditsiini]] vahenditega inimesi ravivad.
 
[[Ristiusk]] suhtub nõidusse taunivalt ning peab nõidade nõiavõimete allikaks tavaliselt ühendust [[saatan]]aga. [[keskaeg|Keskajal]] kasutati kristlikus Euroopas mitmesuguseid meetodid nõidade tuvastamiseks. Kuna nõidumine oli karistatav ilmaliku või kirikliku seadustiku alusel, peeti nõidade üle kohtuprotsesse (vt [[nõiajaht]], [[nõiaprotsessid]]), mille süüdimõistva tulemuse korral nõidu sageli hukati. Eestis põletati esimene nõid väidetavalt 1588. aastal. Hukatud nõidade arvu hinnangud eri allikais kõiguvad väga laialt.
 
Muinasjuttude ningja nendest mõjutatud ilukirjanduse, filmide jms põhjal on populaarkultuuris[[popkultuur]]is välja kujunenud ettekujutus nõiast, kes kannab teravatipulist kübarat, loeb salapäraseid nõiaraamatuid, keedab katlas nõiarohtusid ja lendab luua seljas ning kelle seltsilisteks on [[must]] [[kass]], vares, öökull või kärnkonn. Head ja kurjad nõiad on mitmete populaarsete lasteraamatute peategelasteks.
 
== Vaata ka ==
137 856

muudatust