Veinikoda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
3. rida:
== Veini ja veinikodade ajalooline levik ==
[[File:Lightmatter_wine_barrels.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Lightmatter_wine_barrels.jpg|alt=|paremal|raamita|Veinivaadid]]
Vanima teadaoleva veinikoja varemed ajast u 4100 aastat eKr on leitud muistse [[Armeenia]] aladelt. Pärast [[vaarao]]de võimuletulekut [[Vana-Egiptus|Vanas-Egiptuses]] u 3100 aastat eKr hakati seal tootma viinamarjadest veini sarnast substantsi, mida kasutati rituaalides punase värvi tõttu, mis sarnanes verega. Sellel ajal puutusid [[egiptlased]] kokku [[Foiniikia|foiniiklastega]], kes aitasid kaasa veini levimisele üle tollase maailma, võttes seda kaasa reisidele [[Vahemere maad]]esse. Nii puutusid veiniga kokku ka [[juudid]], kes hakkasid seda kasutama religioossetes tseremooniates. Sarnaselt jõudis vein ka [[kreeklased|kreeklasteni]], kelle jaoks see muutus nende kultuuri keskseks osaks. Sajandeid hiljem, [[Rooma impeerium]]i aegadel
== Eesmärk ==
11. rida:
Veinide valmistamisega tehti Eestis algust 1920. aastal [[Põltsamaa]]l ja esimese iseseisvusaja lõpuks tunti ja hinnati neid jooke kõrgelt nii kodu- kui ka välismaal. Eestis tehakse veini enamasti [[õun]]test, [[Kanarbikulised|kanarbikuliste]] marjadest või ka muudest marjadest, nagu näiteks [[karusmari|tikritest]], [[must aroonia|musta aroonia]] marjadest ja [[mustsõstar| mustadest sõstardest]]. Tehakse värsket veini, laagerdatud veini kui ka [[vahuvein]]i.
;Eesti
* Luscher & Matiesen Muhu Veinitalu
| |||