Pärissoonkest: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine
1. rida:
{{See artikkel|räägib silma osast; aju osa kohta vaata artiklit [[Tela choroidea]]}}
'''Pärissoonkestaks<ref>[[Meeli Roosalu]]."Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 231,[[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>''' ehk '''soonmikuks<ref name="ReferenceA">[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]],"Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 393,[[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref>''' ehk '''koroideaks''' (''choroidea'', ''chorioidea'') nimetatakse paljude loomade (sh [[inimene|inimeste]]) [[silmamuna soonkest]]a tagumist ja suurimat kihti.
 
Koroidea paikneb [[ripskeha]] taga [[kõvakest]]a ja [[võrkkest]]a vahel [[silmamuna]] tagumises osas ning on tugevalt vaskulariseeritud.
 
Koroidea hoolitseb võrkkesta [[verevarustus]]e ja silma siserõhu säilitamise eest.
12. rida:
==Imetajatel==
===Koduloomadel===
Koroideas paikneb valgust peegeldav [[läiketapeet]] (''tapetum lucidum''), see areneb välja pärast sündi ja võib olla nii sinise, kollase kui ka rohelise värvusega.<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]],name="Koduloomade anatoomiaReferenceA", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 393,[[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref>
 
Koroideasse kulgevad läbi [[kõvakest]]akõvakesta neli suurt [[keerisveen]]i (''vv.vorticosae'').
 
Veenide läbimiskohtade ahenemine põhjustab silma siserõhu tõusu ning võib viia [[glaukoom]]i tekkeni.<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]],name="Koduloomade anatoomiaReferenceA", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 393,[[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref>
 
===Inimestel===
28. rida:
 
==Välisallikad==
*[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/15.2.03.002%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]-s]<nowiki/>s A15.2.03.002: Choroidea. Pärissoonkest
 
[[Kategooria:Anatoomia]]