Keskkõrv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid |
P pisitoimetamine |
||
10. rida:
==Roomajatel==
===Madudel===
[[Maolised|Madudel]] on keskkõrv jalusena olemas ning lõpeb ovaalaknaga. Kuid kuna maod õhu kaudu levivaid võnkeid peaaegu ei kuule siis on vähetõenäoline et keskkõrv neil kuulmisel osaleb.
==Imetajatel==
16. rida:
Keskkõrv koosneb [[trummiõõs|trummiõõnest]], kolmest kuulmeluukesest ja kuulmetõrvest.<ref name="Roosalu" />
Keskkõrv piirneb ühelt poolt [[trummikile]]ga ja teiselt poolt esiku- ehk [[ovaalaken|ovaalaknaga]]. Keskkõrv on kõrge ja kitsas ning täidetud õhuga, mis pääseb sinna [[ninaneel]]ust algava kitsa toru kaudu. Seda toru nimetatakse [[Eustachi tõri]]ks ehk kuulmetõriks ning see avaneb neelamise ja haigutamise ajal. Kuulmetõri tagab, et oleks ühesuguse õhurõhk mõlemalpool [[trummikile]]t. Keskkõrvas muundatakse [[helirõhk|helirõhu]] [[võnkumine]] [[mehaaniline võnkumine|mehaaniliseks võnkumiseks]] [[trummikile]] abil. Trummikile edastab võnked [[trummiõõs|trummiõõnde]] kolmele [[kuulmeluu]]kesele
[[Trummikile]] võngete ülekandmisel [[ovaalaken|ovaalaknale]] käituvad luukesed kangide reana, mille toimel ülekantav jõud võib vaiksete [[heli]]de puhul suureneda kolm korda. Ülekanne on korraldatud nii, et väike rõhk suurele pinnale teisendatakse suuremaks rõhuks väiksemale pinnale, sest [[trummikile]] pindala on
Kuulmekile poolt edastatavad võnked kantakse kuulmeluukeste abil [[sisekõrv]]a.
Keskkõrva võivad ohustada liigkiired õhurõhumuutused aga ka mitmesugused [[keskkõrvapõletik]]ud (äge, bakteriaalne, liiteline, sekretoorne, seroosne ja krooniline keskkõrvapõletik).
==Viited==
|