Vikipeedia

Tapa: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
→‎Raudteesõlmpunkt: EVR Cargo muudetud Operail'iks.
PResümee puudub
17. rida:
* nime ''Stefanos'' mugandustest ''Taban'', ''Teppo'' vms või
* sõnast ''tapp'' (omastavas käändes ''tapu''), mis tähendab [[Harilik humal|humalat]] või muud vääntaime, nt [[kassitapp]], ([[Soome keel|soome murdesõna]] ''tappo'' tähendab [[Tara|taraga]] ümbritsetud haritavat maad ning [[Karjala keel|karjala]] ''tapos'' tähendab elukohta).<ref name=":0" />
Tapa nime seostamine tapmise, tapluste ja lahingutega on [[rahvaetümoloogia]], millel puudub nii ajalooline kui ka [[Keeleteadus|keeleteaduslik]] alus.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Tapa|Pealkiri=Tapa|Väljaanne=Eesti kohanimeraamat|Aeg=|Kasutatud=20.02.2018}}</ref>
 
== Ajalugu ==
50. rida:
[[19. sajand]]i 60. aastatel hakati Venemaa keisririigis intensiivselt raudteid ehitama. Esimeseks Eesti alal ehitatud raudteeks oli [[Balti Raudtee Selts]]i (1907. aastast [[Balti raudtee]]) [[Balti raudtee|Tallinna–Peterburi raudtee]], mille ehitamist alustati [[1869]]. aastal ja lõpetati aasta hiljem. 1875. aastal alustati [[Tapa–Tartu raudtee]] harutee ehitamist ja juba järgmisel aastal oli seegi valmis.
 
[[1876]]. aastal ehitati siinsesse põlisesse kuusemetsa esimene maja – [[Tapa raudteejaam]]a [[Vaksal|hoone]]. MillestSellest sai alguse ka Tapa kui jõudsasti kasvav raudteelaste asula. Kuusemetsast juuritud platsile kerkisid raudteelaste elamud, ehitati [[hobupostijaam]], apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad, rajati väiketööstused. Sajandivahetusel oli Tapa [[Alevik|alevikus]] pisut alla tuhande elaniku. 19. sajandi lõpus oli Tapa [[Waldorf|Waldorfi]] võõrastemaja [[Peterburi]] keskklassi „tervise parandamise paik" tänu kosutavale metsaõhule.
 
[[1910]]. aasta paiku lammutati osa Tapa puidust jaamahoonest ja asemele ehitati telliskivihoone, kuhu paigutati einelaud ja ooteruumid. Alles 1980. aastatel seoses [[Tallinn]]as avatud [[Muuga sadam]]a käikulaskmisega rekonstrueeriti jaamahoonet.
56. rida:
[[1916]]. aastal ehitati paekivist depoohoone [[auruvedur]]ite remondiks. 1960. aastatel seda rekonstrueeriti, 1988. aastal anti käiku uus [[Veduridepoo|depoo]]korpus. Aastate jooksul kujunes Tapa vagunite remonditsehh Eesti suurimaks kaubavagunite remondiettevõtteks.
 
[[EVR Cargo|AS Operail]] Tapa [[Depoo|depood]] jaguneb tänapäeval kaheks: veduri- ja vagunidepooks. Veduridepoo tegeleb erinevateri tüüpi vedurite tehnohoolduse ja suuremahuliste remonttöödegaremonditöödega, veduri rattapaaride treimise ja C36 tüüpi vedurite rataste formeerimisega. Vagunidepoo tegeleb vagunite depoo- ja kapitaalremondiga, vaguni rattapaaride treimise ja formeerimisega, vagunite värvimise ja muude vagunite remonditöödega. Depood asuvad Tapa linna idaservas 19 ha suurusel territooriumil, kus tootmispinda on 8000 m<sup>2</sup><ref name="YI0IX" />.
 
=== Militaarminevik ===
 
==== Eesti kaitsevägi (1918–1940) ====
Pärast [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõda]] paigutati Tapa mõisa sõjas võidukalt tegutsenud [[soomusrong]] "[[Kapten Irv]]" ja [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 3|soomusrong nr. 3]] ning [[1. august]]il [[1923]] formeeriti nendest [[1. Soomusrongi Rügement|1. soomusrongirügement]]. [[30. november|30. novembril]] [[1934]] liideti [[1. Soomusrongi Rügement|1.]] (Tapal) ja [[2. Soomusrongi Rügement|2.]] ([[Valga]]s) rügement üheks [[Soomusrongirügement|Soomusrongirügemendiks]], asukohaga Tapal. Rügement paiknes Tapal kuni oma tegevuse lõpetamiseni jaanuaris [[1941]], kui Nõukogude okupatsioonivõimud [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] likvideerisid.<ref name="bBRJN" />
 
==== Okupatsiooniväed (1940–1991) ====
158. rida:
|
|-
| colspan="14" | {{note|a}}Rahvaloendus.
|
|}
301. rida:
Tapa linn on raudteesõlmpunkt, kus saavad kokku [[Tallinn-Narva raudtee|Tallinna–Tapa raudtee]], [[Tallinn-Narva raudtee|Tapa–Narva raudtee]] ja [[Tapa-Tartu raudtee|Tapa–Tartu raudtee]]. Tapa linna läbib ka riigi põhimaantee number 5 [[Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee|Pärnu–Rakvere–Sõmeru]] ning siit saab alguse riigi tugimaantee number 24 [[Tapa–Loobu maantee|Tapa–Loobu]].
 
Tapal peatuvad kõik linna läbivad [[Elron|Elroni]] idasuuna riigisisesed (Tallinna–Tartu, Tallinna–Narva, Tallinna–Rakvere, Tartu–Tallinna, Narva–Tallinna, Rakvere–Tallinna) reisirongid ja [[Venemaa Raudteed|Venemaa Raudteede (RŽD)]] rahvusvaheline (Tallinnaa–Peterburi–MoskvaTallinna–Peterburi–Moskva, Moskva–Peterburi–Tallinna) reisirong.
 
== Vaata ka ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tapa"