Jäätis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgised: Viidete kustutamine Visuaalmuudatus |
Resümee puudub |
||
8. rida:
Jäätiseks nimetatakse eesti keeles ka [[sorbett]]i ja mahlajääd.
== Ajalugu ==
Esimesed märgid jäätiste valmistamisest ilmusid muistses Pärsias 2500 aastat tagasi. Sel ajal olid need tehtud magustatud vee baasil, mis külmutati ning purustati väikesteks tükkideks ning kaunistati erinevate lisandite ja puuviljadega. Selline jäätise tootmine jõudis ajapikku ka Kreeka ja Rooma impeeriumisse, kus see võeti avasüli vastu. Rooma aadlid isegi rahastasid kulukaid jäätise tootmise protsesse. 13. ja 14. sajandil oli Itaalia põhiline kaubandusteede keskpunkt Lähis-Ida ja Aasiaga ning tänu nendele kontaktidele levis nende riikide vahel uued ja innovaatilised jäätise retseptid. Jäätise tootmise laienemine Euroopas toimus tänu aadlisoost itaallasele Catherine de'Medici´le, kes abiellus Prantsusmaa kuninga Duke de Orleans´iga 1533. aastal. Põhja- Ameerika tänavamüüjad hakkasid jäätist müüma vaid mõne aastakümne pärast Prantsusmaad ja Inglismaad. Jäätis sai populaarseks üle maailma pärast 20.sajandi teist poolt, kui odavad külmkapid muutusid tavarahvale kättasaadavaks.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.icecreamhistory.net/|Pealkiri=Origin and History of Ice Cream|Väljaanne=|Aeg=2019|Kasutatud=09. aprill 2019}}</ref>
== Eestis ==
16. rida ⟶ 19. rida:
Aastas tarbib Eesti elanik keskmiselt ligi 5,5 kg jäätist.<ref name="Statistikaamet" />
== Jäätise liike ==
| |||