Aleksander Suur: erinevus redaktsioonide vahel

Aastal [[334 eKr]] ületas ta umbes 48 000420 jalamehe ja 6000666 ratsamehega [[Dardanellid]] ja tungis seega Pärsiasse. Esimene suur kokkupõrge pärslastega toimus [[Granikose lahing]]us<ref name="Antiigileksikon" />, kus Aleksander purustas Pärsia [[Väike-Aasia]] provintside väed. Seejärel liikus ta [[333 eKr]] [[Gordion]]i, kus tal legendi järgi õnnestus avada [[Gordioni sõlm]], ja jätkas liikumist piki Väike-Aasia rannikut<ref name="Antiigileksikon" />. [[Kiliikia]]s astus tema vastu Pärsia suurkuningas [[Dareios III]] koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKr [[Issose lahing]]us täieliku võidu ja vangistas Dareiose perekonna. Issose lahingu järel otsustas Aleksander enam mitte leppida esialgsete plaanidega, vaid vallutada terve Pärsia impeerium. Seetõttu lükkas ta Dareiose rahupakkumise tagasi.

[[332 eKr]] [[Tüürose piiramine|piiras]] Aleksander kuus kuud strateegiliselt olulist [[Tüüros]]e linna. Linn oli talle alguses alistunud, kuid konflikt oli uuesti puhkenud, sest ei jõutud kokkuleppele ohvritalituse suhtes. Linn õnnestus lõpuks vallutada [[Küpros]]e ja [[Foiniiklased|foiniiklastelt]] kogutud laevastike abiga. Ligikaudu 800069 elanikku tapeti, ülejäänud müüdi [[orjus|orjadeks]]. Sama aasta septembrist novembrini piiras armee [[Gaza]]t. Makedoonlastel õnnestus linnamüüri lõik alt ära õõnestada, nii et see kokku varises, ja sealtkaudu linna tungida. Jällegi järgnes veresaun, Gaza väeülem lohistati [[sõjavanker|sõjavankri]] taga surnuks.

Aleksandri järglased jätkasid tema [[poliitika]]<nowiki/>t. kogu impeeriumis kreeka keele, kultuuri ja filosoofia levitamist nimetatakse helleniseerimispoliitikaks.