Avaliku võtmega krüptograafia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida:
==Ajalugu==
Asümmeetrilistele šifritele pandi alus [[Whitfield Diffie]] ja [[Martin Hellman]]i töös "''Uued suunad kaasaegses krüptograafias''" ([[inglise keel]]es "''New Directions in Cryptography''"), mis ilmus 1976. aastal. Olles saanud mõjutusi [[Ralph Merkle]]’i tööst avaliku võtme levitamisest, pakkusid nad välja salajase võtme saamise meetodi, kasutades ebaturvalisi ühendusi. See võtmete vahetuse meetod sai tuntuks [[Diffie-Hellmani võtmevahetus]]e nime all ja oli esimene praktiline avalikustatud meetod salajaste võtmete vahetamiseks usaldusväärsete kasutajate vahel. 2002. aastal esitas Hellman ettepaneku nimetada antud algoritmi „Diffie-Hellman-Merkle“ algoritmiks, tunnustades ka Merkle panust avaliku võtme krüptograafia leiutamisel. Sama skeemi töötas välja [[Malcolm Williamson]] 1970ndatel, kuid seda hoiti salastatuna kuni 1997. aastani. Merkle’i avaliku võtme levitamise meetod leiutati 1974 ja avaldati 1978. Seda nimetatakse ka Merkle’i mõistatuseks.
1977. aastal töötasid kolm teadlast [[Ronald Linn Rivest]], [[Adi Shamir]] ja [[Leonard Adleman]] välja šifreerimise algoritmi, mis põhines arvu teguriteks lahutamise probleemil. Süsteem sai nime nende nimede esitähtede järgi ([[RSA (algoritm)|RSA]] – Rivest, Shamir, Adleman). Sama süsteemi leiutas [[Clifford Cocks]] 1973. aastal töötades [[GCHQ|Valitsusside Peakorteris GCHQ]]. Tööd hoiti keskuse ametisiseste dokumentide seas, seepärast ei olnud selle olemasolust teada enne 1977. aastat. RSA sai esimeseks algoritmiks, mis oli kõlblik šifreerimiseks ja digitaalallkirjaks.
| |||