Erinevus lehekülje "Avaliku võtme krüptograafia" redaktsioonide vahel

P
 
==Ajalugu==
Asümmeetrilistele šifritele pandi alus [[Whitfield Diffie]] ja [[Martin Hellman]]i töös "''Uued suunad kaasaegses krüptograafias''" ([[inglise keel]]es "''New Directions in Cryptography''"), mis ilmus 1976. aastal. Olles saanud mõjutusi [[Ralph Merkle]]’i tööst avaliku võtme levitamisest, pakkusid nad välja salajase võtme saamise meetodi, kasutades ebaturvalisi ühendusi. See võtmete vahetuse meetod sai tuntuks [[Diffie-Hellmani võtmevahetus]]e nime all ja oli esimene praktiline avalikustatud meetod salajaste võtmete vahetamiseks usaldusväärsete kasutajate vahel. 2002. aastal esitas Hellman ettepaneku nimetada antud algoritmi „Diffie-Hellman-Merkle“ algoritmiks, tunnustades ka Merkle panust avaliku võtme krüptograafia leiutamisel. Sama skeemi töötas välja [[Malcolm Williamson]] 1970ndatel, kuid seda hoiti salastatuna kuni 1997. aastani. Merkle’i avaliku võtme levitamise meetod leiutati 1974 ja avaldati 1978. Seda nimetatakse ka Merkle’i mõistatuseks.
praktiline avalikustatud meetod salajaste võtmete vahetamiseks usaldusväärsete kasutajate vahel. 2002. aastal esitas Hellman ettepaneku nimetada antud algoritmi „Diffie-Hellman-Merkle“ algoritmiks, tunnustades ka Merkle panust avaliku võtme krüptograafia leiutamisel. Sama skeemi töötas välja [[Malcolm Williamson]] 1970ndatel, kuid seda hoiti salastatuna kuni 1997. aastani. Merkle’i avaliku võtme levitamise meetod leiutati 1974 ja avaldati 1978. Seda nimetatakse ka Merkle’i mõistatuseks.
 
1977. aastal töötasid kolm teadlast [[Ronald Linn Rivest]], [[Adi Shamir]] ja [[Leonard Adleman]] välja šifreerimise algoritmi, mis põhines arvu teguriteks lahutamise probleemil. Süsteem sai nime nende nimede esitähtede järgi ([[RSA (algoritm)|RSA]] – Rivest, Shamir, Adleman). Sama süsteemi leiutas [[Clifford Cocks]] 1973. aastal töötades [[GCHQ|Valitsusside Peakorteris GCHQ]]. Tööd hoiti keskuse ametisiseste dokumentide seas, seepärast ei olnud selle olemasolust teada enne 1977. aastat. RSA sai esimeseks algoritmiks, mis oli kõlblik šifreerimiseks ja digitaalallkirjaks.
39 642

muudatust