Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
{{vikinda}}
[[Tšehhia]] okupeeriti Saksamaa poolt [[1939]]. aastal ning [[Tšehhoslovakkia]] aladel moodustati [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] kaitse all olev [[BöömimaaBöömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat]] ja [[Slovaki vabariik (1939–1945)|Slovaki vabariik]].
{{Sisukord paremale}}
==Tšehhoslovakkia kriisid ==
Esimene Tšehhoslovakkia kriis toimus mais 1938. Teine kriis oli 1938. aasta septembris, pärast [[autonoomia]] nõudmist sudeedisakslaste poolt 1938. aastal kuulutati [[Edvard Beneš]]i poolt välja 26. septembril mobilisatsioon 400 000 mehele ja Sudeedimaal kehtestikehtestati [[sõjaseadus]].
[[Pilt:Sudetendeutsche gebiete.svg|pisi|Mustaga on märgitud alad kujutavad piirkondi, kus sõdadevahelisel ajal elas sakslaste enamus ja mida nimetati Sudeedimaaks (''Sudetenland'')]]
==Müncheni konverents ==
Itaalia vahendusel toimus 29.-30. septembril 1938 [[Müncheni konverents]], mis lõppes sudeedisakslastega asustatud alade eraldamisega. [[1938]]. aasta [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] ja [[Müncheni konverents]]i kohaselt oli [[Tšehhoslovakkia]] loovutanud sudeedisakslastega asustatud alad ([[Sudeedimaa]]) Saksamaale. Müncheni kokkuleppe tulemusena Tšehhoslovakkia kaotas 1/3 territooriumist ja 1/2 tootmisvõimsusest. Selle tulemusena muutus see riik vastupanuvõimetuks, senini oli Tšehhoslovakkia sõjaliselt tugevaim väikeriik Euroopas.
[[File:Czechoslovakia 1939.SVG|pisi|left|Tšehhia ja [[Slovaki Vabariik (1939–1945)|Slovakkia]] 1938. ja 1939. aastal]]
[[File:Protectorate Of Bohemia and Moravia.png|pisi|left|[[Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat]]]]
==Tšehhoslovakkia väed idarindel ==
[[Pilt:Legie_-_slavnostní_nástup.jpg|pisi|Ludvík Svoboda Nõukogude Liidus (1943)]]
[[Tšehhoslovakkia]] okupeerimise järel määrati Poolas asuvate Tšehhoslovakkia väeosade juhatajaks [[Ludvík Svoboda]]. Langes 1939. aasta septembris Poolasse tunginud [[Punaarmee]] kätte vangi, interneeriti ja viidi [[Nõukogude Liit]]u. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] alguse järel, [[1942]]. aastast asus [[kolonelleitnant]] Svoboda [[Buzuluk]]is korraldama [[Tšehhoslovakkia armeekorpus]]t, mille juhatajaks ta sai. 1. üksik Tšehhoslovakkia pataljon osales [[Kolmas Harkovi lahing|Kolmanda Harkovi lahingu]] [[Sokolovo lahing]]us. 1943. aastal osales 1. üksik Tšehhoslovakkia brigaad [[Kiievi lahing (1943)|Kiievi lahingus]] ja linna vabastamises.
 
 
[[File:Protectorate of Bohemia and Moravia (1942).svg|pisi|[[Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat]], 1942. aastal]]
==AtendaatAtentaat Heydrichile ja kättemaksuaktsioonid ==
[[Tšehhoslovakkia]] eksiilvalitsus (''Prozatímní státní zřízení''), mida juhtis [[Edvard Beneš]], plaanis Heydrichile [[Operatsioon Anthropoid|atentaati]]. Briti eriteenistus [[Special Operations Executive]] (SOE) toimetas Briti lennuväe abil [[Jan Kubiš]]i ja [[Jozef Gabčík]]i langevarju teel okupeeritud Tšehhoslovakkiasse. 27. mail 1942 korraldati [[Praha]] eeslinnas [[Kobylisy]]s varitsus, Heydrich kui ka Kubiš said plahvatuses haavata. Ründajatel õnnestus põgeneda.
 
Reinhard Heydrich langes ta koomasse, millest ta enam teadvusele ei tulnud ja suri [[4. juuni]]l 1942, aastal. Kättemaksuna lasi Himmler 10. juunil tappa [[Lidice]] ja [[Ležáky]] küla üle 16-aastased meessoost isikud. Asulad põletati maha ja varemed kõrvaldati.
{{commonskat|Protectorate of Bohemia and Moravia|Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat}}
{{pooleli}}
*[[Teine maailmasõda]]
*[[Poola Teises maailmasõjas]]
*[[Müncheni kokkulepe]] ja [[Müncheni konverents]]
*[[Praha ülestõus]]