Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 5 baiti ,  5 kuu eest
P
pisitoimetamine
}}
 
'''Tallinna Huvikeskus Kullo '''on huviharidust andev [[Tallinn]]a linna munitsipaalkool. On ühtlasi suurim ja vanim [[huvikool]] Eestis.
 
Tallinna Huvikeskus Kullo eelkäija oli '''Tallinna Pioneeride Maja''' aastast 1941.
 
==Kollektiivid ja huviringid==
 
=== Tegevus Kanuti majas ===
[[Pilt:Tallinn, klubihoone (peahoone ja tiibhoone) Aia tn 12, 1870.jpg|pisi|Aia tänav 12.]]
Aastavahetusel 1955/1956 koliti Tõnismäelt [[Vanalinn]]a sadamapoolsele servale aardessile [[Aia tänav]] 12 – endise poliitharidusmaja ruumidesse (praegune Tallinna Kanutiaia Noortemaja). Alates 1956. aastast sai asutuse nimeks uuesti Tallinna Pioneeride Palee. Aastatel 1960–1971 töötas vahelduva eduga umbes 60 ringi, korraga 35 kuni 45 ringi. Kuna pedagoogiline personal vaheldus väga sageli, siis õppeaastate vältel avati uusi ringe ja ka suleti. Püsivama kollektiiviga olid teater (moodustati 1959. aastal), massiosakond ning kunstiringid. Õpilasi oli sel perioodil ca 3500–4000.
 
Põhiprobleemiks tegevuses oli jätkuvalt ruumipuudus. See oli ka takistuseks paljudele tegemistele - toimetamistele. Lahendus saabus 1977. aastal, mil valmis uus hoone [[Mustamäe tee]] 59. Esmakordselt oli võimalus asuda moodsasse hoonesse, mis oli spetsiaalselt huvitetevusteks projekteeritud. Uues majas alustati tööd 1978. aasta veebruaris.
 
Pärast Eesti taasisesesivumist õnnestus huvitegevus ümber korraldada uutele oludele vastavaks. Juba 1989. aastal sai senine pioneeride palee uue nime Tallinna Koolinoorte Huvikeskus Kullo. Alates 20. augustist 1993 kannab huvikool nime Tallinna Huvikeskus Kullo.
 
1993. aastal möödus 10 aastat kooli juures tegutseva Laste Loomingu Maja avamisest. Samal aastal muudeti nimi ja endisest Laste Loomingu Majast sai [[Kullo Lastegalerii]].
|veebileht =
}}
Pioneerimajade institutsioon allus [[Lenini-nimeline Üleliiduline Pioneeriorganisatsioon|üleliidulisele pioneeriorganisatsioon]]ile ja koondas katusasutusena samas majas ja mujal töötavaid erikoolitusega pedagooge (nn pioneerijuhte), kes vastutasid varajases teismeeas (10–14-aastaste) koolinoorte ideoloogilise (kommunistliku ja prosovetliku) suunitlemise eest.
 
Tallinna pioneerimaja haaras oma tegevusega parimal ajal (1970. aastate teisest poolest) viit tuhandet last, kes leidsid siin rakendust poolesajas huviringis ja paarisajas õpilasgrupis. Pedagoogide arv oli samal ajal ligemale sada.
74 882

muudatust