Kronborgi loss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
14. rida:
}}
'''Kronborgi loss''' (taani keeles ''Kronborg'') on loss [[Helsingør]]i lähedal [[Sjælland]]il [[Taani]] ja [[Rootsi]] vahelise [[Øresund]]i [[väin]]a kõige kitsama koha ääres: seal on väin 4
Kronborgi loss on üks olulisimaid [[renessanss]]losse [[Põhja-Euroopa]]s. [[30. november|30. novembril]] [[2000]] kanti loss [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.
28. rida:
[[1629]]. aastal põhjustas kahe töömehe ettevaatamatus suure tulekahju, millest jäi puutumata vaid lossikabel. [[Christian IV]] alustas renoveerimistöid ja [[1639]]. aastaks suudeti taastada välisilme, kuid interjööri ei saadudki taastada.
[[Pilt:KronborgCastle HCS.jpg|300px|
[[1658]]. aastal vallutasid Kronborgi lossi rootslased [[Carl Gustaf Wrangel]]i juhtimisel. Seetõttu kindlustati lossi aastatel [[1688]]–[[1690]] tugevasti, lisati täiendav kaitseliin ja mitu kaitsevalli. Selle tulemusena sai Kronborgist Euroopa tugevaim kindlusloss.{{lisa viide}}
35. rida:
Aastail [[1739]]–[[1900]] kasutati lossi vanglana ning vange rakendati kindlustustöödel. Vangid jagati kahte rühma: need, kes kandsid kergemat karistust ja võisid töötada väljaspool lossimüüre, ning need, kes kandsid raskemat karistust ja võisid töötada vaid müüride vahel. Vastavalt nimetati vange ausateks ja aututeks. Mõlema rühma vangid pidid kandma ahelaid ja magama külmades rõsketes vangikongides.
[[17. jaanuar]]ist [[30. aprill
Aastail [[1785]]–[[1922]] oli loss sõjaväe juhtimise all ning nende aastate jooksul viidi lõpule hulk renoveerimistöid.
| |||