Redaktsioon: 13. detsember 2015, kell 03:52 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. aprill 2019, kell 09:25 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: '''Ideoloogia''' on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ja juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist. Ideoloogiad on filosoofilise või propagandistliku suunaga. Mõiste ~~„ideoloogia“~~"ideoloogia" algkujundi osad pärinevad antiiksest filosoofiast. ''Eidos''-el ehk [[idee]]~~<nowiki/>~~l oli [[Platon]]~~<nowiki/>~~il ka poliitiline mõõde ning ''[[logos]]'' viitas kõige muu hulgas ka inimestevahelisele teavitamisele ja suhtlemisele.{{lisa viide}} Termini Ideoloogia võttis [[1797]]. aastal kasutusele või õieti ~~„leiutas”~~"leiutas" prantsuse filosoof [[Destutt de Tracy]], kes tähistas sellega ideid käsitlevat teadust. Terminit kasutatakse mitmes tähenduses, millest mõned on neutraalsed, mõned väärtustavad või hinnangulised. * Ideoloogia kõige nõrgemas või neutraalsemas tähenduses võib väljenduda mõne isiku [[maailmavaade\|maailmavaates]], suhtumises igapäevases elus toimuvasse. Tegemist on klassikalise arusaamaga ideoloogia toimimisest: see rakendub ilma [[Subjekt (filosoofia)\|subjekti]] enda teadmata tema ja tema kaaslaste hoiakutele ning kujundab neid, aidates niimoodi kaasa ideoloogia kui väärtuste süsteemi väljakujunemisele ja sõnastamisele. Ideoloogia oleks selles tähenduses hoiakute ideeline alus, teoreetiline konstruktsioon ühiskonnas valitsevatest hoiakutest. * Ideoloogia kui [[Filosoofia\|filosoofiliselt]] käsiteldav väärtuste süsteem, ka [[Poliitika\|poliitiline]] ideoloogia. Siin on tegemist termini võrdlemisi neutraalse kasutusega, ideoloogia kui tervikliku ja teadlikult väljakujundatud süsteemiga, mis on läbi konsensuse ühiskonnas valdavaks tunnistatud. Selles tähenduses võib ideoloogiaks pidada nt [[inimõigused\|inimõigusi]], [[ühiskondlik lepe\|ühiskondlikku lepet]] vms. * Ideoloogia kui valitseva klassi survevahend ühiskonnale, eriti [[Marksism\|marksistlikus]] käsitluses. See tähendus hindab ideoloogiat enamasti halvustavalt või väärtustab seda üleminekunähtusena: ideoloogia on ebaloomulike ühiskondlike suhete toimimise viis, mis on ohtlik ja mida pruugitakse enamasti alamate klasside represseerimise eesmärgil. Praktikas viis ideoloogia klassiiseloomu rõhutamine [[kommunism\|kommunistlike]] riikide oma alamaid ja välismaailma kurnavale ideoloogilisele võitlusele ning järelmina osutus see (ideoloogiasõda) oluliseks komponendiks ühtlasi nii [[psühholoogiline sõda\|psühholoogilises]] kui ka [[Külm sõda\|külmas sõjas]] [[Ida]] ja [[Lääs\|Lääne]] vahel. ==Poliitiline ideoloogia== Poliitilises ideoloogias kasutatakse väga sageli mõisteid „"[[parempoolsus]]”" ja „"[[vasakpoolsus]]”". Need mõisted on pärit [[18. sajand]]i lõpust, mil ühes tollal koos istunud rahvaesinduses pandi tähele, et alalhoidlikult meelestatud saadikud istusid juhataja poolt vaadates saali paremal tiival, uuemeelsed aga vasemal. [[19. sajand]]i esimesel poolel domineeriski [[Euroopa]] poliitilises elus kaks peamist suunda:

Ideoloogia: erinevus redaktsioonide vahel