Eesti kroon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
pildid kustutatud
P pisitoimetamine
10. rida:
[[Eesti mark|Eesti marga]] ja penni kasutamine lõpetati [[1927]]. aasta mais vastu võetud [[Eesti Vabariigi rahareform aastal 1928|Rahaseadusega]], mis hakkas kehtima [[1. jaanuar]]il [[1928]]. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn [[kuldkroon]]i nimest.
 
Erinevalt Eesti markadest olid Eesti kroonvääringus pangatähed ja mündid kujundatud ühtses stiilis, [[Günther Reindorff]]i ja [[Georg Westenberg]]i poolt.
 
Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud "[[taaler]]", mis võrdus 100 [[kross]]iga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid [[Aafrika]]s ja mitte haritud riikides. [[Jaan Tõnisson]] pakkus nimeks omaloodud nime "[[kuldar]]", mis pidi koosnema sajast pennist ja võrduma [[Kuldfrank|kuldfrangiga]], nagu Läti latt<ref>–n. Meie rahaüksuse suurus ja nimetus. Postimees, 29. september 1926, nr. 264, lk. </ref>. Tugev toetus oli ka nimedel "[[esta]]" ja "est", kuna [[Läti]]s on "[[Läti latt|latt]]" ja [[Leedu]]s "[[Leedu litt|litt]]". Lõpuks jäid "kroon", mis võetud [[Rootsi]] järgi ning "sent" [[Lääne-Euroopa]]st. Kroon oli peale Eesti kasutusel veel Taanis, Norras, Tšehhoslovakkias ja Rootsis. Senti aga kasutati mitmekümnes riigis. Mõnedes neis teisendatud nimekujul nagu "cents", "centavos", "santiim" jne.<ref>10 aastat Eesti krooni, [[Lääne Elu]], 14. jaanuar 1938</ref>
 
Rahaseaduse alusel oli paberraha väljaandmise ainuõigus Eesti Pangal. Väljaantud pangatähed pidid olema tagatud. Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha. Vahetusrahad loeti riigi võlaks, 1- ja 2–krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta, väiksemaid vahetusrahasid kuni 3 krooni elaniku kohta.
18. rida:
27. juunil 1933 krooni devalveeriti 35 protsendi võrra, varem oli seda varjatult devalveeritud valuutamaksuga 15%<ref>Lahja krooni aasta. Esmaspäev, 1. juuli 1934, nr. 27, lk. 5</ref>. Eesti Panga ülesandeks jäi hoida Eesti krooni kurssi mitte alla 19,20 krooni ühe Inglise naela eest.
 
25. novembril 1940 lasti koos krooniga käibele Nõukogude Liidu rubla (1 krooni kursiks oli 1 rubla ja 25 kopikat). Lõplikult kaotati kroon käibelt 25. märtsil 1941.
 
=== Pangatähed ===
127. rida:
 
=== Rahatähed ===
[[Pilt:EEK-1kroon-front.jpg|thumbpisi|Ühekroonine [[pangatäht]]]]
Pangatähed kujundasid [[Urmas Ploomipuu]] (1- ja 2-kroonised) ja [[Vladimir Taiger]], kes võitsid vastava konkursi. Kupüüride esiküljel kujutatakse mõnda kultuuritegelast, tagaküljel eestlastele olulist paika või sümbolit.
Kuni [[1994]]. aastani emiteeritud kupüüride mõõtmed on 140 &times; 70 [[Millimeeter|mm]], hilisemate kupüüride mõõtmed on 140 &times; 69 [[Millimeeter|mm]]. Kasutusel oli kaheksa nominaali:
192. rida:
 
== Viited ==
{{viited}}
<references/>
 
== Välislingid ==
200. rida:
* [http://www.eestipank.ee/sularaha/eesti-krooni-pangatahed Eesti krooni pangatähed] Eesti Panga kodulehel
* [http://www.eestipank.ee/sularaha/eesti-krooni-mundid Eesti krooni mündid] Eesti Panga kodulehel
* [[s:Kuldraha üksus ja kuldrahas lepingute sõlmimine| Vikitekstid: Kuldraha üksus ja kuldrahas lepingute sõlmimine]]
* [[s:10 aastat Eesti krooni| Vikitekstid: 10 aastat Eesti krooni]]
* Allan Tohv, [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/allan-tohv-raha-ja-rahareformid-eestis-20-sajandil.d?id=37620939 Raha ja rahareformid Eestis 20. sajandil], www.DELFI.ee, 31. detsember 2010
* [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=106095 Oma rahale ülemineku kontseptsioonid].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR