Akadi keel: erinevus redaktsioonide vahel

Akadi keel hakkas kirjakeelena arenema paralleelselt [[aglutineeriv keel|aglutineeriva]] [[sumeri keel]]ega ning mõlemat keelt pandi kirja sumeri [[kiilkiri|kiilkirjas]]. Sumeri ja akadi keel on ülesehituselt täiesti erinevad ning ei ole olnud algselt omavahel seotud. III aastatuhande I poole varajastes sumeri tekstides kohtab aga rohkesti akadikeelseid isikunimesid ja vastastikuseid laene. Mõlemad keeled avaldasid teineteisele suurt mõju, kuid sumeri keel oli nii III aastatuhandel kui ka II aastatuhande I poolel esmaseks kirjakeeleks, milles jäädvustati nii tähtsaimad kirjandusteosed kui ka dokumendid. Akadi impeeriumi ajal (2334‒2154 eKr) jäi akadi keel kasutatavuselt sumeri keelele alla, kuigi tõenäoliselt võis akadi keelt kõnekeelena kasutavate inimeste hulk olla juba suurem. Pärast [[Uus-Sumeri riik|Uus-Sumeri riigi]] lõppu (2004 eKr) hakkas akadi keel tasapisi sumeri keelt kõnekeelena kõrvale tõrjuma ning umbes 2000‒1800 eKr sai akadi keel kogu Lõuna-Mesopotaamias ainuvalitsevaks keeleks. Samal ajal jäi tähtsaima kultusliku kirjakeelena pikaks ajaks kasutusele sumeri keel.<ref name="ents.ee">http://www.ents.ee:81/PrintArticle.aspx?aid=1303</ref>

Säilinud on kirjandusteoseid („Gilgameši"Gilgameši eepos”eepos", „Atrahasis”"Atrahasis"), erakirju, arvepidamisdokumente, kuninglikke raidkirju, seadusi (Lipit-Eštari koodeks, Ešnunna seadused, Hammurapi koodeks), loitse ja hümne.

Sellest ajast on säilinud erakirju, arvepidamisdokumente, Kesk-Assüüria seadusi ning valitsejate raidkirju ja rituaalseid tekste. Sel ajastul kujunes akadi keelest rahvusvaheline keel, mida kasutati kogu Lähis-Idas ja mujalgi. Akadi keeles pidasid kirjavahetust Egiptuse, Hetiidi ning paljud Foiniikia ja Palestiina valitsejad.

Akadi keele kuju, mis oli kasutusel pärast seda, kui Uus-Babüloonia riigi olid vallutanud pärslased, ja mida kõneldi kuni meie ajaarvamise alguseni. Seejärel hääbusid kiilkiri ja akadi keel nii kõne- kui ka kirjakeelena. Hilisbabülooniakeelsed tekstid pärinevad ajavahemikust 625 eKr – 1. sajand pKr. Neis on tunda tugevat aramea keele mõju.<ref>http://www. name="ents.ee:81/PrintArticle.aspx?aid=1303<"/ref>

Standardbabüloonia keel on tehiskeel, mis põhineb Vana-Babüloonia dialektil ning seda kasutati teatud kirjalikes dokumentides assüürlaste ja babüloonlaste poolt, põhjuseks oli nende kahe riigi suur kultuurivahetus.<ref name="sron.nl">http://www.sron.nl/~jheise/akkadian/Welcome_akkadian.html</ref>

Akadi keele kirjasüsteemiks on [[kiilkiri]]. Sümbolid koosnevad fonogrammidest, mis esindavad keeles [[silp]]e ja [[determinatiiv]]e, mis omakorda osutavad kategooriale, kuhu sõna kuulub, ning [[logogramm]]idest, mis esindavad terveid sõnu. Sümbolite arv akadi keeles on kahesaja ja neljasaja vahel (mõningates tekstides on täheldatud neid ka rohkem), kusjuures paljudel sümbolitel on mitu erinevat hääldust.<ref>http://www.omniglot.com/writing/akkadian.htm</ref>

[[FilePilt:Akk_cuneiform.png|Akk cuneiform]]

|}<ref>http://www. name="sron.nl"/~jheise/akkadian/Welcome_akkadian.html</ref>