Rasmus Kangro-Pool: erinevus redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine
Resümee puudub
P (pisitoimetamine)
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
 
'''Rasmus Theodor Kangro-Pool''' ([[20. detsember]] [[1890]] [[Kudina vald]] – [[9. mai]] [[1963]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjandus- ja teatrikriitik.
 
Kangro-Pool sündis [[Vahi mõis|Vahi]] mõisa sepa pojana Tartumaal. Omandas alg- ja keskhariduse Tartus.<ref name=":0">Rasmus Kangro-Pool - Sirp ja Vasar, nr. 20, 17 mai 1963</ref>
 
1914 tegi [[Georg Eduard Luiga]] talle ettepaneku hakata [[Päevaleht|Päevalehe]] Tartu kaastööliseks. Kuigi ta varem oli avaldanud [[Sädemed|Sädemetes]], [[Naiste Käsitööleht|Naiste Käsitöölehes]] ja veel mujalgi, võib seda lugeda tema ajakirjanikukarjääri alguseks. 1915 töötas Kangro-Pool Tartu Päevalehes, mille peatoimetajaks oli [[Eduard Laaman]]. Samal aastal astus ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]]i, kus õppis 1919. aasta lõpuni. 1916 toimetas ta muu töö kõrval [[Üliõpilaste Leht|Üliõpilaste Lehte]]e. 1917. aasta septembris kutsuti ta tööle [[Postimees|Postimehe]] toimetusse. Rasmus Kangro-Pool pühendus oma kirjutistes peamiselt kunsti probleemidele, kunstipoliitikale ja teatrile.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/10/22/37|Pealkiri=Ajakirjanik - juubilar|Väljaanne=Päewaleht|Aeg=22. oktoober 1939|Kasutatud=21.08.2017}}</ref>
 
1920-1924 õppis [[Heidelbergi ülikool|Heidelbergi]] ja [[Hamburgi Ülikool|Hamburgi ülikoolides]] [[kunstiajalugu]] ja esteetikateooriat. Õpingute kõrvalt jätkas ta kirjutamist Päevalehes. 1924-1926 töötas Kangro-Pool haridusministeeriumis teaduse- ja kunstiosakonna juhataja abi kohusetäitjana.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19260416-1.2.20&srpos=3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-kangro%252Dpool----------|Pealkiri=R. Kangro-Pool Haridusministeeriumi teenistusest wabastatud.|Väljaanne=Kaja|Aeg=16.04.1926|Kasutatud=}}</ref> 1924-1934. aasta jaanuarini töötas Päevalehe teatri- ja kunstiarvustajana. 1935. aasta sügisel oli Rasmus Kangro-Pool lühikest aega [[Vaba Sõna (ajaleht, 1933)|Vaba Sõna]] peatoimetajaks, kuni leht suleti. Pärast seda jätkas tööd vabakutselise ajakirjanikuna, kirjutades Postimehele, Päevalehele, [[Uudisleht|Uudislehele]], [[Varamu|Varamule]]le, [[Looming (ajakiri)|Loomingule]], [[Tänapäev (ajakiri)|Tänapäevale]], [[Teater (ajakiri)|Teatrile]], [[Nädal Pildis|Nädal Pildile]] jne. 1938. aasta suveks oli ta avaldanud umbes 5100 artiklit.<ref name=":1" />
 
Mitmekümne aasta jooksul ilmus Kangro-Pooli sulest mitmelaadseid käsitlusi teatri-, kunsti- ja kirjandusajaloost. Erilist tähelepanu pühendas ta kahele eesti kunstnikule — [[Kristjan Raud|Kristjan Rauale]] ja [[Eduard Wiiralt|Eduard Wiiraltile]]ile . Mõlema kohta kirjutas ta [[monograafia]].<ref name=":0" />
 
Rasmus Kangro-Pool on avaldanud ka ilukirjandusteoseid. Tuntumad on "Balti saksluse wiimased wägimehed" (1918), "Kunst ja Moraal" (1921) ja "Eesti teater algaastail" (1946).
 
Tema "hilisemat allakäiku ja sidemeid kommunistlike elementidega" selgitas Kangro-Pooli hea sõber [[Henrik Visnapuu]] hiljem tulenevat tema isikliku elu traagikast, liigsest alkoholilembusest ja lõpuleviimata haridusteest.{{lisa viide}}
 
Oli [[korporatsioon Sakala]] liige.
 
== Isiklikku ==
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=488 Kultuuri ja kunsti vahekorrast.], [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr. 2/[[1923]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=165 Kunstist ja kunstiteadusest.], Looming nr. 6,7-8/1923
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=403 Draama ja tänapäev], [[Olion_Olion (ajakiri)|Olion]] nr. 7/[[1930]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=348 Raamatu saatus ja jõud], Looming nr. 6/[[1935]]
 
== Viited ==
{{viited}}
<references />
 
== Kirjandus ==
76 060

muudatust